Languse edaspidine ulatus sõltub suures
osas maailmamajanduses ja finantsturgudel toimuvast, mitte niivõrd kohalikest
fundamentaalnäitajatest, kinnitas Avaroni partner ja fondijuht Valdur
Jaht.
„Kuigi mitmed regionaalsed ettevõtted on üle väga pika aja jõudnud meie jaoks ostetavale hinnatasemele (siinkohal räägime ühekohalistest P/E suhtarvudest ka mittetsükliliste ettevõtete puhul), ei pruugi see tähendada veel seda, et põhi on käes,“ kommenteeris Jaht. „Turgude ülespoole katalüsaatoriks võiks olla konstruktiivne tegutsemine USA administratsiooni, Föderaalreservi ja Treasury poolt. Paraku nende senine käitumine ei ole probleemide lahendamisele absoluutselt kaasa aidanud.“
Jaht usub, et aktsiaturud võivad jääda volatiilseks veel järgmiseks 6-12 kuuks ning ka tänastelt tasemetelt võivad aktsiahinnad veel edasi langeda, kuid suurem osa langusest on tänaseks tema hinnangul realiseerunud. Samas peab ta realistlikuks, et järgmise 2-3 aasta perspektiivis võivad aktsiahinnad tänastelt tasemetelt kahekordistuda. „See on ka põhjuseks, miks viimastel nädalatel on Kesk-Ida Euroopa regiooni investeerimise vastu oluliselt kasvanud professionaalsete investorite huvi, kes vaatavad võimalikule tootlusele pikemas perspektiivis,“ märkis fondijuht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rahandusministeerium saatis
kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse eelnõu, mille kohaselt
muudetakse investeerimis- ja pensionifondide reklaamimise tingimusi ning
laiendatakse fondide investeerimisvõimalusi.
LHV portfellihaldur Rait Kondori sõnul on
jätkuva aktsiahindade languse taga majanduse jahtumine ning teiseks teadmatus
selle ees, kui valusalt pankade probleemid ning laenuandmise kokkutõmbamine
mõjutab teisi majandussektoreid.
Languse edaspidine ulatus sõltub suures
osas maailmamajanduses ja finantsturgudel toimuvast, mitte niivõrd kohalikest
fundamentaalnäitajatest, kinnitas Avaroni partner ja fondijuht Valdur
Jaht.
GILD Bankersi partner Tõnno Vähk ütles, et
kuigi aktsiafondidel ei lähe üldiselt kuigi hästi, on alternatiivsete fondidega
lood paremad.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.