• OMX Baltic0,2%302,63
  • OMX Riga0,23%939,23
  • OMX Tallinn0,11%1 998,2
  • OMX Vilnius0,26%1 311,11
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,03%9 776,82
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • OMX Baltic0,2%302,63
  • OMX Riga0,23%939,23
  • OMX Tallinn0,11%1 998,2
  • OMX Vilnius0,26%1 311,11
  • S&P 500−1,16%6 721,43
  • DOW 30−0,47%47 885,97
  • Nasdaq −1,81%22 693,32
  • FTSE 1000,03%9 776,82
  • Nikkei 225−1,03%49 001,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%93,78
  • 12.11.07, 12:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mati Kaal: toetuseta võiksime uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“

Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal usub, et renoveeritud loomaaed võiks turismimagnet olla küll, kuid praeguses seisus jätkates võiks seda nimetada pigem muuseumiks.
„Meie kollektsioon on tegelikult väga huvitav ja loomaaeda on turismi jaoks vähe kasutatud. Sellel on ka põhjus, millest on juba palju räägitud. Kui 24 aastat tagasi ajutiselt Vene sõjaväe ladudesse kolisime, arvasime, et saame loomaaia 10-15 aastaga valmis ehitatud. Nüüd aga saab täis juba 25 aastat,“ rääkis Mati Kaal.
Tema sõnul on praegu loomaaia lagunemiskiirus suurem kui olukorra parandamiseks tehtud pingutuste valmimistempo. Seega oleks viimane aeg renoveerimine tõsiselt kätte võtta.
„Meie arengukavas on kirjas, et vajame renoveerimiseks aastani 2012 igal aastal 100 miljonit krooni. Tallinna linn loomaaia omanikuna on kava kinnitanud ja meid ka päris hästi aidanud, riigi osa aga on jäänud väga väikseks,“ rääkis Mati Kaal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kaalu sõnul oleks loomulik, kui riik loomaaeda rohkem toetaks, kuna väikeses riigis ei ole rohkemate loomaaedade pidamine mõttekas ja seega on asutus oluline ka riigile, mitte vaid linnale.
„2002. aastal istusid linnavõimu ja kolme ministeeriumi – kultuuri-, haridus- ja keskkonnaministeeriumi – esindajad koos ja arutasid loomaaia rahastamise küsimust. Siis otsustas riik meile anda igal aastal sama palju kui linn. Riigi osa aga on ära vajunud,“ märkis Kaal, kelle sõnul on oluline, et kõik asjaosalised koos aktiivselt ka Euroopa Liidust finantseerimisabi otsiksid.
Samuti leiab Kaal, et loomaaiale võiksid õla alla panna ka ettevõtted, nagu seda Lääne-Euroopas ja Ameerikas tehakse.
„Kui kõik 2012. aastaks plaanipäraselt läheb, saab paigalpuksimine läbi. Selleks ajaks peaksime suutma loomadele pakkuda loomväärseid elamistingimusi ja külastajatele korralikku ajaviidet,“ märkis Kaal, lisades, et vastasel korral võiks uksele panna sildi „Loomaaed-muuseum“.
Ühe uudse võimalusena näeb Kaal e-loomaaeda. „Külastajad võiksid oma süle- või pihuarvutiga loomaaias käia ja meie kodulehelt valida keele, milles infot saada,“ tõi ta näite. Samuti plaanitakse loomaaeda loodusharidus- ja konverentsikeskust.

Seotud lood

Uudised
  • 06.11.07, 12:06
Mati Kaal: linnuhaigus inimese külge ei hakka
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ostab Talleggi Tervisemune ning ei pelga, et linnuhaigus inimesele külge hakkab.
Uudised
  • 29.11.07, 09:57
Tallinn investeerib järgmisel aastal kultuuri 203 miljonit
Järgmisel aastal jätkub pealinnas ulatuslik kultuuriehituste renoveerimine, jätkatakse Lauluväljaku arendamist, lõpule jõuab Lindakivi kultuurikeskuse renoveerimine ja valmib Loomaaia elevandimaja.
Uudised
  • 25.10.07, 11:18
Mati Kaal küsib 700 miljonit loomväärseteks tingimusteks
Rahvusvahelised organisatsioonid nurisevad loomade elu ja olu üle Tallinna loomaaias, direktor Mati Kaal küsib riigikogult raha loomade elutingimuste parandamiseks.
Uudised
  • 12.11.07, 11:32
USA professor soovitab Tallinnal turismimagnetina kasutada loomaaeda
New Jersey kolledži majandusprofessor Douglas K Peterson leiab, et Eestil on turismi, laevanduse ja IT vallas palju võimalusi, mis tuleks ära kasutada.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.25, 09:22
Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

75.8%
13.1%
11.1%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele