Rahvusvahelised organisatsioonid nurisevad
loomade elu ja olu üle Tallinna loomaaias, direktor Mati Kaal küsib riigikogult
raha loomade elutingimuste parandamiseks.
“Jääkarud ja karud elavad betoonist väikestes üksikkongides, mille suurus on kümme meetrit korda kuus meetrit, puurid on täiesti tühjad, seal on ainult väike sogase veega bassein,” kirjutab Caroline Senior, Born Free loomaaedade ülevaataja, kirjutas Eesti Ekspress.
Tallinna loomaaed kolis Kadriorust vanadesse Vene sõjaväe ladudesse 1983. aastal, et teha ruumi kiirtee ehitusele, loomulikult oli see mõeldud ajutise lahendusena, nii karud kui ka tiigrid ja leopardid elavad Nõukogude sõjaväe ladude boksides, need on telliskivist seinte ja betoonpõrandaga väikesed karbid, kus pole midagi, mis meenutaks nende loomade looduslikku elukeskkonda.
“Suurel osal meie rahvusvaheliselt märkimisväärsest kollektsioonist pole võimalik elada loomväärsetes oludes,” võttis Mati Kaal asja kokku riigikogule kuu aega tagasi saadetud kirjas, Kaal küsib loomade elutingimuste parandamiseks 700 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Üks loomaaed võiks ju Eestil olemas olla,” ütleb Kaal telefonivestluses, lisades positiivse noodina, et vaatamata santidele oludele on loomaaia töötajad suutnud panna jääkarud sigima.
Seotud lood
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal usub,
et renoveeritud loomaaed võiks turismimagnet olla küll, kuid praeguses seisus
jätkates võiks seda nimetada pigem muuseumiks.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.