Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter
Peterselli toodud andmetel vajub Pärnu linna maapind Kroonlinna nulli suhtes
veidi üle millimeetri aastas, kohati tublisti rohkem, mis teeks tulevaseks
sajandivahetuseks keskmiselt 13 sentimeetrit maapinna langust absoluutse nulli
suhtes.
Balti mere äärseid riike hõlmava rahvusvahelise teadusprojekti ASTRA raames uuritakse kliima üldise soojenemise võimalikke tagajärgi mereäärsetes linnades, Eestis konkreetselt Tallinnas ja Pärnus, kirjutas Pärnu Postimees.
Olukorra muudab Peterselli ütlust mööda karmiks asjaolu, et samal ajal tõuseb kliima soojenemise ja maailmamere maismaale pealetungi tõttu Läänemeri 88 sentimeetrit.
Maailma klimatoloogid ennustavad, et Eestimaa kliima muutub aina rohkem ekstreemseks – selles mõttes, et pikemad põuaperioodid vahelduvad paduvihmadega, seetõttu ei ähvarda üleujutav vesi Pärnut mitte ainult mere, vaid ka sisemaa poolt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olukord on hirmutav, sest juhtivgeoloogi prognoosi kohaselt hakkavad jaanuaritormilaadsed üleujutused, mille sagedus on seni olnud kord kolmekümne aasta tagant, korduma viie-kuue aasta järel ning väiksemad üleujutused kord-kaks aastas.
Seotud lood
Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja
futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist
peatada.
Mart Viisitamme poolt juhitav Pärnu linn
paneb oksjonile hulga magusa asukohaga ajaloolisi hooneid, kinnistute
enampakkumise alghinnad on kokku üle 70 miljoni krooni.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.