- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 225−1,03%49 001,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 225−1,03%49 001,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veel üks lennukas idee kliima soojenemise peatamiseks
Gaia hüpoteesi looja, keskkonnaaktivist ja
futuroloog James Lovelock pakub lahenduse, kuidas kliima soojenemist
peatada.
Gaia hüpoteesi järgi funktsioneerivad kõik elavad asjad Maal kui üks organism. Lovelock näeb maailma meresid ühe tervikorganismina, millest sõltub, kas me suudame kliima soojenemisele piduri panna. Selleks tuleb vaid ära kasutada keskkonna eneseregulatsioonivõimet.
Ajakirja Nature tänases numbris pakub Lovelock välja idee - paigutada ookeanidesse torud või torusüsteemid, mille ülesandeks on segada ookeanivett. Sügavamates veekihtides paikneb toiduainerikkam vesi, see tuleks tuua torude abil pinnale, kus praegu toitaineid napib.
Ülemistes kihtides hakkaksid toitainete mõjul vohama vetikakolooniad, mis fotosünteesiksid ringlusest välja süsinikdioksiidi.
"Kui vetikad surevad, langevad nad ookeani põhja, viies süsinikdioksiidi endaga kaasa. Nii saame liigse CO2 ookeani põhja lasta," selgitas Lovelock oma mõtet.
Ta leiab oma ideel veel teisigi häid külgi - ookeani põhjakihtides on vesi külmem, seega võimaldaks pumpamine näiteks Kagu-Aasias ja Kariibi mere piirkonnas vähendada orkaaniohtu, sest pumpamine jahutab merepinnal vee temperatuuri.
Samuti pole selle ettevõtmisega alustamiseks vaja teha suuri riikidevahelisi kokkuleppeid. Alustada võib vähesest, isegi kümnest torust.
Torud oleksid 100-200 meetrit pikad ning läbimõõduga kuni 10 meetrit. Toru põhjas oleks klapp, mis kasutaks ära laineid, et vett üles pumbata.
Lovelock ei eelda, et pumpamist peaks alustama kohe praegu, kuid idee teaduslikke, majanduslikke ja tehnilisi aspekte tasuks uurida.
Samas on idee autor teadlik ka oma mõtte kahjulikest külgedest - mida rohkem süsinikdioksiidi merevette peita, seda happelisemaks muutub vesi. See aga ohustab meres elukeskkonda.
Samuti pole lahendus lõplik - kui vetikad vajuvad põhja, ei takista miski
toitainetel ja süsinikdioksiidil ookeanipõhjast taas ringlusse minna. Mingil hetkel tekiks tasakaal - torude abil üles pumbatud veega tuleb üles sama kogus süsinikdioksiidi, mis vetikate abil on õnnestunud põhja lasta.
Hetkel kuum
Lovelock pole ainus, kes on tulnud välja lennukate mõtetega, kuidas kliima soojenemisele pidur panna. Mõned neist:
1. Tuleks luua kunstlik päikesevari kosmosesse, selleks võib kasutada väikeste osakeste pilvi või siis kosmoselaevu. Osa päikesekiirtest ei jõuaks Maale ning see pidurdaks soojenemist.
2. Puistata atmosfääri väävliosakesi, mis peegeldaksid päikesekiired tagasi kosmosesse. Vulkaanipursete tagajärjel atmosfääri paiskunud väävliosakesed teevad põhimõtteliselt sedasama.
3. Kohustada lennukeid lendama pikemalt ning madalamatel kõrgustel, see vähendaks lennukite sabas tekkinud sooja õhu tunnelite mõju.
4. Pumbata süsinikdioksiidi maapõues asuvatesse maardlatesse, kus seda võiks hoida tuhandeid aastaid.
5. Puistata merre rauaosakesi, mis samuti annab hoogu vetikate kasvule. Põhja vajunud vetikad viiksid süsinikdioksiidi endaga kaasa.
Seotud lood
Üks hullumeelsemaid ent samas huvitavamaid ideid
kliimamuutuse vastases võitluses on raua puistamine merevette.
Eesti geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter
Peterselli toodud andmetel vajub Pärnu linna maapind Kroonlinna nulli suhtes
veidi üle millimeetri aastas, kohati tublisti rohkem, mis teeks tulevaseks
sajandivahetuseks keskmiselt 13 sentimeetrit maapinna langust absoluutse nulli
suhtes.
Püüdlused piirara süsinikdioksiidi
emissiooni ei saavuta ilmselt edu. Seetõttu on üha suuremat tähelepanu pälvinud
võimalus süsinikdioksiid enne elektrijaamadest ja tööstusettevõtetest
õhkupaiskamist kinni püüda ning atmosfäärist isoleerida.
Paljudes maailma riikides on inimesed nõus
tooma ohvreid isikliku heaolu arvelt või maksma kõrgemaid makse, kui see aitab
peatada kliima soojenemist, selgub ülemaailmsest arvamusküsitlusest.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Trump usub, et Putin tahab kogu Ukrainat
Trump usub, et Putin tahab kogu Ukrainat
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
