Hiljuti Põllumajandus-kaubanduskoja (PKK) juhiks olnud Alar Oppar peab Eestile eraldatud Euroopa Liidu piimakvooti läbikukkumiseks.
?Praegu saadud 646 000 tonni on meeletu tagasilöök, lihtsalt naljanumber,? ütles aastatel 2001-2002 PKK juhatuse esimeheks olnud Oppar. ?750 000 tonni oleks olnud miinimum.?
Oppari sõnul läheb praegune kvoot kindlasti lõhki, kui praegu Eestis peetavad 120 000 lehmad 7000 kg piima aastas andma hakkavad. ?Lisaks tuleb arvestada sisetarbimise tõusu, kui Eesti elanikkond jõukamaks saab ja rohkem loomset valku osta.?
Läbikukkumiseks luges Oppar ka seda, et saamata jäi 400 miljoni krooni eest aastas täiendavat ehk nn rohusööda silo toetust. ?Sellega ärgati liiga hilja, aga Soome ja Rootsi saavad seda 2 miljardi krooni eest aastas,? lausus ta. ?Euroopas rakendatakse aga maisisilo toetust 63 eurot tonni kohta.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Oppari sõnul teeb olukorra raskemaks seegi, et kvoodi edaspidise muutmise võimalus on väike: 24 aastat kehtinud kvootide süsteemi ajal on kvooti suurendatud vaid Portugali, Soome ja Rootsi puhul. ?Ülejäänutel on see aga 4 protsendi võrra vähenenud,? rääkis ta. ?Ka on kvootide kohta öeldud, et neid muudetakse kord sajandis.?
Seotud lood
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.