Restruktureerimine kerkib lauale nii kasvu, kriisi kui ka omanikuvahetuse ajal. Küsimused korduvad: millal on õige hetk, milline lahendus valida ja kuidas maandada maksu- ning õigusriske?
PwC juhatuse liige ja vandeaudiitor Iiris Embrich, maksukonsultatsioonide juht Martin Lehtis ja PwC Legal vandeadvokaat Karen Root avavad saates peamised sõlmkohad. Juttu tuleb ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest ning sellest, miks need sammud mõjutavad nii tehingu struktuuri kui ka ettevõtte aruandlust „Restruktureerimine on teema, mis ei kao ühegi majandustsükli ega juhivahetusega,“ rõhutavad saatekülalised.
Saates teeme selgeks, mis on ühinemise bilansipäev ja lõppbilanss, mis vahe on ühinemisel ja likvideerimisel ning millal tekib likvideerimismenetlus. Räägime piiriülestest ühinemistest ja nende maksuaspektidest, sh olukorrast, kus tütarühingu asemel tekib filiaal.
Arutame ka praktilisi küsimusi: kas restruktureerimisega saab makse optimeerida, milline on audiitori roll ühinemisel või jagunemisel, mida tähendab mitterahalise sissemakse audiitorkontroll ning millal tasub alustada auditipakkumiste küsimist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Restruktureerimine ei kao kuhugi. Kuidas teha seda õigesti?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 2026. aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad makse, töötuskindlustust, tööjõu kasutamist, palkade läbipaistvust ja küberturvalisust. PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitab, millisteks muutusteks peavad Eesti ettevõtted valmistuma ja milline on nende praktiline mõju.
“Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,” ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.