Alates 2026. aastast jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad makse, töötuskindlustust, tööjõu kasutamist, palkade läbipaistvust ja küberturvalisust. PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv selgitab, millisteks muutusteks peavad Eesti ettevõtted valmistuma ja milline on nende praktiline mõju.

- PwC Legal Services advokaadibüroo vandeadvokaat Taavi Kõiv.
- Foto: PwC
Saates “PwC juhtimistase” anname ülevaate olulisematest seadusemuudatustest, mis hakkavad 2026. aastal mõjutama Eesti ärikeskkonda. Räägime maksuvaba tulu ja tulumaksu muudatustest ning sellest, kuidas uued avalduse esitamise nõuded mõjutavad tööandjate ja töötajate igapäevast palgaarvestust.
Käsitleme ka töötuskindlustushüvitise uut süsteemi, kus senise töötutoetuse asemel rakendub sissetulekupõhine ja baasmääras hüvitis. Arutame, kuidas see võib mõjutada töötajate turvatunnet ja motivatsiooni ning millised on muudatuse praktilised mõjud töövõtjale.
Saates võtame vaatluse alla palkade läbipaistvuse direktiivi ning selle mõju värbamisprotsessidele, ettevõtete sisekultuurile ja mainele. Räägime ka soolise palgalõhe aruandlusest ning võimalikest sanktsioonidest direktiivi nõuete rikkumisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks puudutame välismaalaste töötamisega seotud muudatusi, sealhulgas tööandjatele kehtestatud uusi nõudeid, renditöövahendajate regulatsiooni ning mõju ettevõtetele, kes plaanivad kaasata tööjõudu välismaalt.
Saate lõpuosas keskendume küberturvalisusele ja NIS2-direktiivile, mis seab uued nõuded paljudele sektoritele. Arutame, milliseid ettevõtteid direktiiv enim mõjutab, kuidas hakkab toimima küberintsidentidest teavitamine ning kui ranged on sanktsioonid nõuete rikkumise korral.
Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Maksudest küberturvalisuseni: 2026. aasta uued nõuded ettevõtetele
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtluses on üha enam näha keerukaid grupistruktuure, mille loomise põhjuseid ja mõjusid tasub mõista süvitsi.
“Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,” ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi.
Edelaraudtee, Go Tracki, Instry, Saksa Automaatika ja Siemensi koostöö on toonud Eesti raudteetaristusse märgatava uuenduslaine. Ühiseks eesmärgiks oli vananenud süsteemide väljavahetamine digitaalse vastu, et suurendada tõhusust, paindlikkust ja tulevikukindlust raudteel. Eesti inseneride kogukond lõi ohutustoote, millel on ametlik akrediteering teiste riikide sõltumatute ohutushindajate poolt.