Ettevõtluses on üha enam näha keerukaid grupistruktuure, mille loomise põhjuseid ja mõjusid tasub mõista süvitsi.

- PwC Legali vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis annavad saates nõu valdusfirma loomiseks.
- Foto: Juuli Nemvalts
PwC Legali vandeadvokaat Karen Root selgitab sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase”, milliseid juriidilisi riske tuleks vältida, kui ettevõte plaanib ühinemist või jagunemist. PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis avab grupistruktuuride maksundusliku poole, tuues välja tingimused, mille korral on võimalik maksude optimeerimine.
Arutelu keskmes on ka valdusettevõtete roll Eesti ärikeskkonnas: miks neid järjest enam luuakse ning kuidas need mõjutavad ema- ja tütarettevõtete juhtimismustreid ja vastutust. Lisaks analüüsitakse, kas Eesti seadusandlus toetab loovaid struktuurilahendusi või seab ettevõtjale piiranguid.
Saade pakub praktilisi soovitusi ettevõtjale, kes kaalub oma äritegevuse ümberstruktureerimist või valdusettevõtte asutamist. Saates osalevad PwC Legali vandeadvokaat Karen Root ja PwC maksuosakonna juht Martin Lehtis. Saatejuht on Juuli Nemvalts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Erisugused grupistruktuurid – kasulik äristrateegia või juriidiline komistuskivi?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,” tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises.
PwC avaldatud Baltikumi tippjuhtide uuringus osales üle 300 tippjuhi. PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender ütles, et vastustest selgus mitmeid üllatusi. „Väärib märkimist, et seekord on leedukate investeerimisvalmidus Eesti ettevõtetesse tublisti langenud ja suuremaid ärilisi võimalusi nähakse teistes regioonides,“ rääkis Tender.
Idufirmadesse investeerimine on suure riskipotentsiaaliga ja investoritel tasuks teada valdkonda, kuhu investeerima hakatakse, rääkis vandeadvokaat Taavi Kõiv. “See on nagu kasiinomäng – tasub arvestada, et seda raha enam ei näe.”
Töötajate osalusoptsioonid on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti idufirmades oluliseks motivatsioonivahendiks. Nende populaarsus on märkimisväärselt kasvanud alates 2011. aastast, kui jõustus maksusoodustus, mis võimaldab osalust anda soodustingimustel ilma erisoodustusmaksuta.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.