Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.

- Ettevõtja digivärava eesmärk on vähendada bürokraatiat ja muuta suhtlemine riigiga mugavamaks.
- Foto: Panthermedia/Scanpix
Ühelt poolt aitab digivärav vähendada bürokraatiat ja muuta suhtlemine riigiga mugavamaks. Teisalt koondab see ettevõtjatele suunatud teenused ja info ühte keskkonda. PwC ärikonsultatsioonide juhtiv konsultant Elis Raudkett ütles, et PwC toetab ministeeriumi analüüsipartnerina, et lahendus vastaks ettevõtjate vajadustele ja ootustele.
„Digivärav võimaldab taotleda toetusi, hallata kohustusi ja saada ülevaate regulatiivsetest nõuetest. Integratsioon riigiasutuste vahel vähendab halduskoormust,“ tõdesid nii Raudkett kui Sander.
Kuula saatest „PwC juhtimistase“, millised tehisintellekti ja automatiseerimise lahendused lisanduvad digiväravale tulevikus, et muuta süsteem tõhusamaks ning milliseks hindavad ettevõtjad toetuste ja kohustuste nähtavust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elis Raudkett ja Anneli Sander räägivad, milliseid digivärava edasiarendusi on oodata juba aasta lõpuks. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Riigi digivärava arendused lihtsustavad ettevõtete suhtlemist riigiga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
PwC avaldatud Baltikumi tippjuhtide uuringus osales üle 300 tippjuhi. PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender ütles, et vastustest selgus mitmeid üllatusi. „Väärib märkimist, et seekord on leedukate investeerimisvalmidus Eesti ettevõtetesse tublisti langenud ja suuremaid ärilisi võimalusi nähakse teistes regioonides,“ rääkis Tender.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.
Idufirmadesse investeerimine on suure riskipotentsiaaliga ja investoritel tasuks teada valdkonda, kuhu investeerima hakatakse, rääkis vandeadvokaat Taavi Kõiv. “See on nagu kasiinomäng – tasub arvestada, et seda raha enam ei näe.”
Julgeolekumaks suunab tähelepanu tavapärasest enam kasumile, ka võib tekkida soov amortisatsiooniga trikitada. Maksukonsultandid seda teha ei soovita, sest arvestuspõhimõtete muutmine peab olema igati põhjendatud. Kuritarvituste korral kohaldub juhtkonna vastutus, mis peaks liigseid riskijaid distsiplineerima.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.