Kui oled ettevõtja ja sul on hea äriidee, ei küsi paberit su käest ilmselt keegi. Aga kui soovid töötada juhtival kohal, annab magistrikraad mitmel põhjusel siiski eelise, leiab EBSi vilistlane ja terminaliäri Liwathon EOS juht Merika Nimmo.

- EBSi magistriõppe juht Marko Rillo ja EBSi vilistlane ning Liwathon EOSi tegevjuht Merika Nimmo räägivad Äripäeva raadio saates haridusest ja karjäärist.
Kas magistrikraadil on juhtide ja ettevõtjate karjääris tegelikult kaalu, kuidas ühildada töö, pere ja õpingud ning milliseid oskusi ettevõtted täna kõige enam vajavad ja kuidas toetab kõrgharidus nende arendamist, see selgub lähemalt Äripäeva raadio värskest sisuturundussaatest.
EBSi magistriõppe juht Marko Rillo ja EBSi vilistlane ning Liwathon E.O.S.’i tegevjuht
Merika Nimmo arutlevad selle üle, miks otsustatakse töötava täiskasvanuna õppima minna ja mida sealt tegelikult saadakse.
Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas magistrikraad annab äris konkurentsieelise? EBSi vilistlasest juht jagab kogemusi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli õppima. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda kooli suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Tootmise kiire areng on tekitanud väljakutseid, mille ületamiseks on vaja uusi teadmisi ja praktikaid. Kuid insenerteadmiste ja -oskustega ei ole meil nii suured probleemid kui juhtimisega, selgub saatest.
Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
Kooliastujate seas on neid, kes tahavad enda sõnul saada ettevõtjaks või võtta üle oma vanemate firma, ütles EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
Citadele panga värske uuring näitab, et Eesti ettevõtjate majandusootused 2026. aastaks jagunevad küll eri suundades, kuid investeerimisplaane pole päris maha maetud. Ettevaatlikkus ja kasvulootus käivad käsikäes, kuid samas toob Balti riikide võrdlus välja ka erinevusi: Leedu optimism sillutab teed majanduskasvule.