Akadeemiline haridus peab käima käsikäes ettevõtliku mõtteviisi, loovuse ja digipädevustega, usub EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.

- EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla räägib saates noorte ettevõtlikkusest ja haridusest.
- Foto: Andres Laanem / Äripäev
Uudla sõnul on kooli ülesanne mitte ainult teadmisi anda, vaid õpetada noori ka iseseisvalt mõtlema ja otsuseid langetama. Tulevik hariduses on üha enam seotud kriitilise mõtlemise, suhtlemisoskuse ja enesekehtestamisega.
EBS Gümnaasium keskendub tugevalt majandusele ja ettevõtlusele. Kool pakub valikuid nii digilahendustele suunatud ettevõtlusele kui ka rahvusvahelisele kommunikatsioonile. Koolis väärtustatakse praktilist kogemust – õpilased koostavad äriplaane, osalevad töövarjupäevadel ning saavad mentorlust nii vilistlastelt kui ka ülikooli magistrantidelt.
Millised on aga noorte võimalused välismaale suundumisel pärast gümnaasiumi? Kuidas oma lapses ära tunda ettevõtlikkust ja organiseerimisvõimet? Sellest kuuleb lähemalt Äripäeva raadio sisuturundussaatest. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas noortes ärivaistu äratada? EBS Gümnaasium jagab kogemust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti laste teadmised on PISA uuringute põhjal maailma tipus, mistõttu tekib ootus, et need väljenduksid ka hilisemas tööelus. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu tulemused näitavad tegelikku seisu.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.
Kooliastujate seas on neid, kes tahavad enda sõnul saada ettevõtjaks või võtta üle oma vanemate firma, ütles EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla.
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli õppima. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda kooli suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.