Kui praktikaprogramm on strateegiliselt üles ehitatud, toob see tööandjale rohkem kasu kui vaid abikäed suveks.

- Helen Roots, Evelyn Parv ja Joel Timm.
- Foto: Andres Laanem
Saates „Töö ja palk“ võtab Personaliuudiste juht
Helen Roots fookusesse praktikakultuuri – kuidas noorte kaasamine tööellu aitab ettevõtetel areneda ning milliseid hirme ja väljakutseid see tööandjatele kaasa toob. Stuudios on Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist ja „Parima praktikakoha“ konkursi eestvedaja Evelyn Parv ning logistikaplatvormi
MyDello tegevjuht
Joel Timm, kelle juhitud ettevõte pälvis 2024. aastal parima väikeettevõttest praktikakoha tiitli.
Vestluses tõdetakse, et praktika on Eestis viimase kümne aastaga arenenud lisakohustusest strateegiliseks võimaluseks. Kui varem käsitleti praktikante pigem ajutiste abilistena, siis üha enam nähakse neis tulevasi töötajaid ja organisatsiooni värskendajaid. „Hea praktikakoht on süsteemne, läbimõeldud ja toetav – see on kogemus, mis valmistab noore ette päris tööks ning annab samal ajal tööandjale võimaluse talente avastada,“ selgitab Evelyn Parv.
Joel Timm rõhutab, et praktikandid on MyDello jaoks olnud pigem arengumootor kui lisakohustus. „Kahe kolmandiku Tallinna kontori töötajate teekond algas meie juures praktikandina,“ ütleb ta. Tema sõnul on kõige olulisem pakkuda noortele reaalseid tööülesandeid ja selget sisseelamisprogrammi – ainult nii saab praktikast mõlemale poolele väärtuslik kogemus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates arutletakse ka tööandjate hirmude üle: kas praktikant võtab liiga palju aega, kas ta vajab liigselt juhendamist või toob kaasa lisakulusid. Saatekülalised on ühel meelel, et hästi korraldatud ja põhjalikult läbimõeldud praktikaprogramm toob kasu kordades rohkem – alates uuest vaatenurgast ja ideedest kuni positiivse tööandja maine ja pikaajalise järelkasvuni.
Lisaks käsitletakse praktikakohtade regionaalseid eripärasid, konkursi rolli praktikakultuuri arendamises ning seda, kuidas väiksemad ettevõtted saavad praktikat enda jaoks jõukohaselt korraldada. Mõlemad külalised rõhutavad, et praktika ei ole pelgalt noorele õpikogemus, vaid kogu organisatsiooni arenguvõimalus ja ühiskondlik investeering.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enne uue hooaja algust on paslik vaadata üle, mis toimub tööturul – ja mis oleks parim viis ennast turul toimuvaga kurssi viia kui uurida, mida räägib tööjõuvajaduse baromeeter.
Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad.
Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha oma tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa.
Praktikantide kaasamise meelespea
Eestis on terav vajalike oskustega töötajate puudus. Seetõttu on praktikavõimalusi pakkuvatel ettevõtetel selge eelis – nad saavad siduda talendid oma organisatsiooniga juba enne, kui konkurendid neid märkavad, kirjutab Telia Eesti personalijuht ja järelkasvu eestvedaja Pirkko Saar.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.