Enne uue hooaja algust on paslik vaadata üle, mis toimub tööturul – ja mis oleks parim viis ennast turul toimuvaga kurssi viia kui uurida, mida räägib tööjõuvajaduse baromeeter.

- Grete Adler, Livia Laas ja Helen Roots.
- Foto: Andres Laanem
Mis riistapuu see niisugune on ja mida ta näitab üldiselt ja praegusel hetkel, selles aitavad saates "Töö ja palk" selgust saada töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja asetäitja
Livia Laas ning
CVKeskus.ee värbamisjuht
Grete Adler.
Uurime, mida baromeeter näitab ja kuidas tööandjad saavad selle põhjal oma värbamisstrateegiaid täpsustada, mõista paremini tööturu dünaamikat ja ennustada valdkondlikke trende.
Saatest saab teada, kuidas baromeeter aitab analüüsida tööjõu puudust ja ülejääki. Samuti selgitatakse välja, kas baromeeter annab ülevaate, kuidas ülejääk mõjub tööturu kvaliteedile ja millised valdkonnad vajavad rohkem tähelepanu, nagu näiteks hooldustöötajad ja õpetajad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks arutatakse, kuidas töötukassa ja selle ametlikud partnerid koostavad prognoose ning milliseid meetmeid peaksid tööandjad rakendama, et olla paremini valmis tulevikus tekkivateks tööjõuvajadusteks.
Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots.
Nutikas tööriist aitab tööandjatel turgu mõista
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Amazon koondab töötajaid oma pilvandmetöötluse divisjonis. Nii on see järjekordne suur tehnoloogiaettevõte, mis vähendab oma töötajate arvu tehisintellekti kasvavate kulude tõttu.
Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad.
Tasustatud praktika on investeering nii noorte kui tööandja tulevikku, kirjutab SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
“Õhtul koju jõudes mõtlesin, et hommikul ettevõtet ei ole”
„Kahel korral on olnud nii, et õhtul koju minnes mõtlen, et homme mul enam ettevõtet ei ole,“ meenutab Londonis tegutseva Eesti kuuenda ükssarviku ehk üle miljardi dollari väärt kindlustusäri Zego tegevjuht ja üks asutajatest Sten Saar.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.