Kui paindlikkusest on saanud norm, siis kust jookseb piir töötaja vabaduse ja tööandja ootuste vahel? Arutelu keskmes on küsimus, kas töötajate kontorisse kutsumine lahendab midagi või hoopis süvendab aluspõhjuseid, millest probleemid alguse saavad.

- Arutlusring tänavusel Personalitöö aastakonverentsil. Vasakult: Teele Jõeleht (Kaamos), Kärt Kinnas (SMIT), Sirja Sulakatko (Targa Töö Ühing).
- Foto: Marko Mumm
Tänavusel Personalitöö aastakonverentsil kogunesid arutluslaua taha Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna IT Kolledži direktor ning Targa Töö Ühingu kaugtöö ekspert
Sirja Sulakatko, SMITi Inimeste ja kultuuri valdkonna juht
Kärt Kinnas, Kaamose jätkusuutlikkuse juht ja nõukogu liige
Teele Jõeleht ning Finesti analüütik ja kogenud kaugtöötaja
Riina Soggar-Henk, et vestelda kogemustest kaugtööga. Vestluse juhtimise võttis enda kanda Telia personalidirektor ning personalitöö valdkonna edendaja 2022 –
Ingrid Viinapuu.
Ingridi juhtimisel kaardistati esmalt, mis on üldse probleem või mida probleemina nähakse, seejärel püüti välja selgitada, kas kaugtöö soodustamine parandab töötajakogemust, kas keerulistel aegadel tuleks töötajad kontorisse tagasi tuua ning kuidas kaugtöö mõjutab ettevõtte produktiivsust ja tulemuslikkust.
Millised on töötajate ootused töökorraldusele ning kuidas viia tasakaalu paindlikkus ja ärilised vajadused? Kas töö kontoris võib soodustada meeskonnavaimu ja innovatsiooni? Või hoopis vähendada motivatsiooni ja tõsta stressitaset?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuulete erinevaid vaatenurki ja võimalikke lahendusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suvel, kui enamik inimesi puhkab, võiks tööd teha oma tempos, kaugtööna maakodust, et jõuab ka tomateid kastma ja järve ujuma, leiab tööpsühholoog ja tööõnne eestkõneleja Tiina Saar-Veelmaa.
Uue aasta esimene „Töö ja palk“ keskendub majanduse hetkeolukorrale ja oma signatuurteemadele: juttu tulebki tööst ja palgast. Tööpoolt avab saates CVKeskus.ee värbamisosakonna juht Grete Adler, palgateemadel aitab selgust luua Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Euroopa Liidu määrus muudab aastast 2026 kohustuslikuks selle, et kõikidel töökuulutustel peab ka Eestis pakutava palga vahemik avalik olema.
Eesti hinnatuimate personalijuhtide sõnul on tööandja maine väärtuslik valuuta, kuid selle peab iga kord uuesti välja teenima.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.