Eesti inimesele läheb korda metsandus, mitte kliima, ja lähiaastail süveneb skepsis nii inimestes kui poliitikas üha rohkem, tõdevad politoloog Tõnis Leht ja ettevõtja Mihkel Tammo.

- Lähiaastad optimismi Eesti kliimapoliitikasse ei too, leiavad politoloog Tõnis Leht (vasakul) ning ettevõtja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht Mihkel Tammo.
- Foto: Karmen Laur
Eesti inimesed on Euroopas kõige kliimaskeptilisemad, näitab suve algul avaldatud Eurobaromeetri uuring. Kuigi eestlased pole kunagi olnud rohevaimustuses, kuulusime kõigest neli aastat tagasi Euroopa keskmikke sekka. 2023. aastal algas aga suur langus, mis ei pidurdu.
Põhjusteks nimetavad politoloog
Tõnis Leht ning ettevõtja ja Tartu Ülikooli ettevõtlusjuht
Mihkel Tammo keerulist majanduslikku olukorda, julgeolekuohtu ja naeruvääristavat meediapilti. "Kui sul on majandus kehv ja julgeoleku pärast pead muretsema, kas sa jõuad siis veel kliima pärast muretseda,“ nentis Leht saates "Kestlikul kursil". Teisalt tõi ta välja, et leedukatele lähevad kliimateemad rohkem korda, kuigi riigi seis sarnaneb meiega.
Kummalisel kombel on eestlastele looduskaitse, eriti metsandus, küllalt südamelähedane, kuid seda ei seostata kliimaga, märkis Leht. Tema sõnul ei tohiks rääkida Brüsselis seatud kohustustest ega maalida katastroofilisi pilte, vaid tuleb näidata kasu inimestele. "Luisata ka ei saa, asja ilusamaks rääkida ei saa," möönis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tammo sõnul jätkavad ettevõtjad eesotsas maailma suurimatega kestlikkusse investeerimist ja seda ei kannusta üksnes maailmavaade. "See jutt, et kõik läheb kallimaks, kui on roheline, on vale. See on tavaline investeerimistsükkel," lausus ta.
Siiski tõdevad mõlemad, et poliitiline toetus nii Eestis kui mujal jaheneb. Mida tähendab see peatsetele kohalike omavalitsuste valimistele ja aina nõrgeneva toetusega valitsusele, kuula täpsemalt saatest.
Samuti on saates juttu sellest, millised keskkonnahoidlikud tegevused on eestlastele meelepärased.
Saatejuht on Karmen Laur.
Mihkel Tammo ja Tõnis Leht: eestlane ei jaksa kliima pärast muretseda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.
Tõehetk tuleb aastal 2026
Meil on puudu headest juhtidest, paindlikkusest ja innovatsioonist, kirjutab ettevõtja ja juhtimisnõustaja Mihkel Tammo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ajakirjanik uuris teadustöös valitsuse mõjukat reformi
Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.