Jutt, et keerulises julgeolekuolukorras tuleb puhta majanduse arengule pidurit tõmmata, tähendab lõppu Eesti majanduse konkurentsivõime arendamisele, leiavad Ivo Krustok ja Erik Moora.

- SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok (vasakul) ning politoloog ja kliimateemade asjatundja Erik Moora selgitavad, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine vaid selleks, et Vene gaasist lahti ühenduda.
- Foto: Andres Laanem
Märtsi lõpus ametisse astunud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse fookus on majandusel ja julgeolekul, kuid see tähendab ka fookust puhtal energeetikal ja keskkonnal, usuvad politoloog ja kliimateemade asjatundja
Erik Moora ning SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok saates "Rohepöörde praktikud".
"Kui Eestis luuakse debatti, et nüüd tuleb kogu tegutsemine seisma panna, siis sama hästi võiks öelda, et lõpetame Eesti majanduse konkurentsivõime arendamise. See on täpselt sama lause,” ütles Moora.
Krustoki sõnul eeldab majanduse ja ühiskonna muutumine mõningaid piiranguid ja vanadest harjumustest loobumist. “Selle taha praegu pugeda, et ärme neid ebameeldivaid asju tee, sest julgeolekuolukord on keeruline ja me peame mõtlema kõigele muule, ei ole pädev," lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saate esimeses pooles puudutati veel kommunikatsiooni ehk seda, kui polariseerivalt Eestis kliimast räägitakse ja kuidas poliitikud ei tohi pead liiva alla peita. Samuti lükati ümber müüt, et Saksamaal kasvas ajutiselt kivisöe tarbimine rohepöörde pärast.
Saate teises pooles on juttu kliimaseadusest, liiga nõrkadest eesmärkidest 2030. aastaks, valitsuse alusleppest ja bürokraatia vähendamisest. Ka sellest, kuidas Ukraina võttis eelmisel sügisel vastu oma kliimaseaduse.
Saatejuht on Karmen Laur.
Erik Moora ja Ivo Krustok: julgeolekuolukorra taha ei saa peituda
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kolme aastaga null ehitusluba tuulepargile, null kiirendatud planeeringut
Planeerimisseaduse muudatus on tervitatav, kuid ei lahenda praegu pooleli olevates planeeringutes tekkinud ummikseisu, see halvendab ettevõtluskeskkonda, kirjutavad Taastuvenergia Koda, Tuuleenergia Assotsiatsioon, Planeerijate Ühing ja Keskkonnamõju Hindajate Ühing avalikus ühispöördumises.
Konkurentsivõime parandamine on vajalik, kuid see ei tohi tulla looduse ega inimeste heaolu arvel. Keskkonnaregulatsioone nõrgendades teeme endale karuteene, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks ja Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütleb saates “Energiatund”, et taastuvenergia tasude diferentseerimist teatud suurtarbijatele peab valitsuses arutama ning ideed ta ei välista.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.