Kunda sadam on algatanud detailplaneeringu, et kasvada kolm korda suuremaks. Sadama naabruses elavad inimesed hakkasid aga eelmisel nädalal allkirju koguma, et sadam oma laienemisplaane muudaks.

- Lääne-Virumaa uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi (vasakul), Kunda elanikud Ants Tull ning Elis Riispapp.
- Foto: Äripäev
Kunda elanikud Elis Riispapp ja Ants Tull ei ole
Kunda sadama laienemise vastu, kuid nende sõnul ei arvesta detailplaneering kohaliku elukeskkonnaga. Praeguse plaani kohaselt ehitatakse hoonetega täis kohalike seas populaarne roheala ja ehitus muudaks linna miljööd liiga palju.
Elanikud on lisaks allkirjade kogumisele kaasanud ka arhitekti, kes aitab uue eskiisi kokku panna.
Kunda sadam soovib laienemisega käivitada reisijateveo Soome ning rajada Kundasse jahisadama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks elanikud detailplaneeringu vastu sõdivad, kui palju on neil allkirju ning mis tagasisidet on nad saanud vallavalitsuselt, saab kuulata intervjuust.
Küsis Aivar Hundimägi.
Kunda sadam tahab kolm korda kasvada. Kohalikud: planeering ei arvesta kogukonnaga
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rakvere elukondlik kinnisvaraturg oli eelmisel aastal väga hoogne ning olulist pidurdumist ei prognoosita ka sel aastal ei Rakvere ega ka maakonna kinnisvaraturule tervikuna. Ärikinnisvaraturg püsib aga passiivne.
Tuumajaamafirma Fermi Energia esitas täna majandusministeeriumile riigi eriplaneeringu algatamise taotluse, et ehitada 600megavatise võimsusega tuumaelektrijaam.
Mitmed renoveerimistoetusest ilma jäänud korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Nüüd nõustus selle seisukohaga ka õiguskantsler, kes soovitab ministril toetuse jagamise kord ümber teha.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.