Õiguskantsler kaitseb miljonisajust kõrvale jäetud korteriühistuid: riik kohtes neid ebaõiglaselt

Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.

Mitmed tänavu renoveerimistoetusest ilma jäävad korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Murega hakkas tegelema õiguskantsler, kes kujundab nüüd seisukohta.

Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liidule tulnud kaebusi ühistutelt, kes jäid korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorust kõrvale, kuna süsteem oli ülekoormatud.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.