Eesti põllumajandussektori saavutused inspireerisid Ukraina põllumajandusministrit

7. veebruaril külastas Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval Eestit, et allkirjastada tegevuskava koostöö tugevdamiseks Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Ukraina Põllumajanduspoliitika ja Toiduainete Ministeeriumi vahel aastateks 2025−2029.

Ukraina põllumajandusminister Vitali Koval ütles, et nende kogemus on täna oluline kõigile riikidele, kes soovivad oma toiduga varustatuse süsteemi tasakaalustada ja kriitilisteks olukordadeks valmistuda. „Kahjuks on sõjal negatiivne mõju. Esiteks on tegemist maa hõivamise ja mineerimisega ning selle maa füüsilise kaotamisega. Me oleme kaotanud 20% oma põllumaast, ja hävitatud taristuga – vilja-, köögiviljahoidlate ja muu põllumajanduseks vajaliku taristuga. Hävitatud on töötlemistehased ja seadmed, mis võimaldasid mitme miljoni tonni samaaegset ladustamist ning ladude tõsteseadmed ja liftid. Toodete ladustamisega on olukord väga keeruline. Et saaksite aru, oleme kaotanud 280 tuhat tonni samaaegset ladustamist,“ rääkis Koval.

Minister ütles Ukraina näite varal, et põllumajandussektor peaks olema detsentraliseeritud, et iga piirkond saaks kriitilistes olukordades ise hakkama. „See tähendab nn nullkilomeetrit – on linn, selle lähedal asub farm, mis peab töötlema tooteid, et panna need tooted logistika lühimale veokaugusele. Sest sõja esimestel kuudel ei suutnud me piima töötlemise tehasest 300-kilomeetrilisele kaugusele piima tuua, vaid saime olla vaid lühikesel kaugusel. See on väga oluline, tootmise detsentraliseerimine,“ rõhutas minister.

Koostöö arendamise raames kohtus minister Koval meie põllumajandusühistute KEVILI, ETKÜ ja E-piima esindajatega. Lepingu allkirjastamisel viibis ka Eesti Kalaliidu esindajana Valdur Noormägi.

KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup ütles kohtumise eel ootustest rääkides, et Eesti on praegu sellises seisus, kus meil on võimekus Ukrainat aidata ja nad Kevilis saavad kuulata, mida Ukraina soovib. „Saame ka ministrile jagada oma kogemusi, kuidas me 20 aastat tagasi ühistulise vormina tegutsema hakkasime ja kuidas me tänaseni toimetanud oleme,“ lausus Oopkaup.

ETKÜ nõukogu liige Margus Muld hindas toimunud kohtumist väga heaks. „Saime aru, kui palju on Ukrainas valdkondi, mis vajavad kaasajastamist või üles ehitamist. Näiteks sõja algusest saadik on lehmade arv vähenenud neil neli korda ja rohkem kui neli korda on vähenenud saadavad piima kogused. Praegu on Ukrainas suur puudus toorpiimast,“ loetles Muld murekohti.

Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi sõnas, et nende huvi on jätkata eksporti Ukrainasse ja sõja purustustele vaatamata leida võimalusi kala töötlemiseks ja kalatoodete tootmiseks.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ütles pärast kohtumist, et Eestil on palju õppida ukrainlastelt just toiduga varustatuse ja -julgeoleku tagamisel, mis on kriisideks valmistumise valguses oluline. „Usun, et koostööst võidavad tulevikus mõlemad pooled. Näiteks on Ukrainal palju väärtuslikke ressursse ja meil on tehnoloogilised lahendused − peame suutma need kaks poolt ühendada,“ lisas minister.

Kuula, mida rääkisid Kasvupinnase saates Ukraina ministriga meie põllumajandussektori arvamusliidrid ja mida tõi koostööst rääkides välja meie põllumajandusminister Piret Hartman. Intervjueeris Juuli Nemvalts.