• OMX Baltic0,28%312,05
  • OMX Riga0,61%904,63
  • OMX Tallinn0,03%2 087,63
  • OMX Vilnius0,29%1 357,21
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,08%10 345,9
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • OMX Baltic0,28%312,05
  • OMX Riga0,61%904,63
  • OMX Tallinn0,03%2 087,63
  • OMX Vilnius0,29%1 357,21
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,08%10 345,9
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • 05.11.24, 16:00

Väetiseturul valitseb uus reaalsus

Saates “Kasvupinnas” on sel korral teemaks väetiseturg. Ülevaate nii maailmas kui Eestis toimuvast teevad maailma ühe suurima väetisetootja Yara esindajad. Saame teada, kuidas Covid-pandeemia ja Ukrainas toimuv, on seda turgu mõjutanud, kus ollakse nüüd ja milline paistab tulevik tootja vaates.
Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
  • Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Saatekülalisteks on Yara Eesti juht Marek Linnutaja ja väetamisekspert Janne Ehte.
Yara Eesti juhi Marek Linnutaja sõnul on väetiseturg tasapisi taastunud ja sektor toimuvaga kohanenud. „Algselt Ukraina-Vene konfliktiga kaasnenud ebakindluse järel, kui põlluväetiste hinnad kerkisid mitmekordseks, küündides 1000 euroni tonnist, on nüüdseks väetisehinnad taas langenud ja jäänud 300 euro kanti. Väikese hinnatõusu taga, võrreldes sõjaeelse ajaga, on kõrgenenud kulud logistikale,“ rääkis Linnutaja ja lisas, et süsteem toimib ühinenud anumate printsiibil ehk korrigeerib end aja jooksul ise vastavalt pakkumisele ja nõudlusele. „Ent väetise saadavus ei ole ainus murekoht – poliitilised otsused ja tarneahelate muutused on toonud kaasa uusi väljakutseid. Erinevalt Lääne-Euroopa osadest maadest hoiavad Eesti, teised Balti riigid ja Põhjamaad endiselt kindlat joont, vältides sanktsioneeritud riikidest pärit väetiste importi. Eestis on nelja suurema edasimüüja hoiak eriti range, kontrollides tooteid põhjalikult, et tagada sanktsioonidest kinni pidamine.“
Saatest saame teada, mis mõjutab väetiste hindasid, kas tarbimine on langenud ja kui teadlikud põllumehed on uutest digitaalsetest lahendustest, mis aitavad neil kulusid kokku hoida, saades siiski parimaid saake.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Saadet juhib Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee juht Meelika Sander-Sõrmus.
Kasvupinnas
Väetiseturul valitseb uus reaalsus
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78.5%
12.3%
9.2%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele