Eesti bürokraatiamasin on muutunud niivõrd suureks, et teised riigid jõuavad digihüppega päris kiiresti meile järele, rääkis droonipoe droon.ee omanik ja juht Nemo Vunk.

- Droonipoe droon.ee omanik ja juht Nemo Vunk.
- Foto: Eiko Kink
Seetõttu pole enam Eesti digiriigindus suur konkurentsieelis teiste riikide ees, rääkis Vunk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
“Me ei suuda enam isegi lihtsaid asju kokku panna ja teeme kümmet eri toimingut eraldi, et saada statistikat, ja see pole enam kaasaegne lähenemine,” rääkis ettevõtja.
Vunk tõi teemaks ka eksporditurud, Hiina tehased, mis kolivad teistesse riikidesse, ning Ukraina sõja mõjud droonipoe äritegevusele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjueeris Hando Sinisalu.
Droonipoe omanik: digiriik pole enam eriline konkurentsieelis
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laskemoona tootma hakkava Frankenburg Technologiesi asutaja Taavi Madiberk värbas omale kaitsevaldkonna koorekihi. Kasulikke sidemeid loodi tasa ja targu juba mõnda aega.
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Kõigis kolmes Balti riigis droone müüva ettevõtte Meridein juht Nemo Vunk hindas, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti majandus maha jäämas.
Möödunud nädalavahetusel sattus kaks Vene Shahed-drooni NATO riikide piiridesse. Lätis kukkus õhusõiduk alla ja Rumeeniast lendas see saja kilomeetri ulatuses läbi. Mõlemast intsidendist peegeldus tõsiasi, et kokku lepitud reaktsiooni sellistele olukordadele pole.
Aastal 2030 võiks meie kaitsetööstuse käive olla miljard eurot. Veel äsja oli kaitsetööstus võrreldav tubaka või hasartmängudega – investeeringuid leida polnud lihtne. Nüüd aga räägitakse Eestist kui võimalikust kaitsetehnoloogia Silicon Valleyst.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.