Möödunud nädalavahetusel sattus kaks Vene Shahed-drooni NATO riikide piiridesse. Lätis kukkus õhusõiduk alla ja Rumeeniast lendas see saja kilomeetri ulatuses läbi. Mõlemast intsidendist peegeldus tõsiasi, et kokku lepitud reaktsiooni sellistele olukordadele pole.

- Kui alguses oli ebamäärane, missugused droonid NATO õhuruumi sattusid, siis hiljem selgus, et need oli Vene-Iraani Shahedid.
- Foto: SIPA/Scanpix
“Droon lendas Lättisse kokku 90 kilomeetrit. Eesti näitel lennanuks ta Elvast üle või peaaegu Rakvere alla. Ja siis hakati alles tegutsema," selgitas droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Ehkki nii Läti kui ka Rumeenia näitel püüti selgitada, et põhjus, miks Shahedid NATO õhuruumi sattusid, oli pigem GPS-signaali segamisest tekkinud õnnetus või juhus, pole Lemberi sõnul sel lõpuks vahet.
“Venelased kindlasti jälgivad, kuidas me reageerime. See kõik on hübriidsõda.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul jälgitakse kõike: “Kui me reageerime, siis mida me teeme. Kui kiiresti me reageerime ja millega. Kas meil on mingit tehnoloogiat, mida pole veel välja kuvanud.”
Saates selgitas Lember, mida võtta ette, kuidas peaksid toimetama liitlased ning kui palju see kõik maksab.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Leet Rauno Lember: venelased kindlasti vaatasid, kuidas me droonidele reageerisime
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ukraina ründas Moskvat
Miks lendavad Vene droonid NATO riikides, kas populistid dikteerivad Euroopa südamiku poliitikat ning mis toimub Ukrainas päriselt.
Euroopa näitab üles erakordselt pikka närvi ja otsustamatust, taludes Vene tapjadroonide ja rakettide juba vaat et regulaarset Euroopa õhuruumi sisenemist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group koosseisu kuuluv ettevõte KAITA Development käivitab kaheaastase võlakirjaemissiooni, arendades samal ajal elamukinnisvara projekte Vilniuse silmapaistvamates piirkondades. Investoritele pakutakse aastast tootlust 10,5%. Emissioon kestab 3.–19. detsembrini ja võlakirjad noteeritakse NASDAQi alternatiivsel First North turul.