Regulaarne koolitus, mõistlikud hankedokumendid, pakkujate usaldamine ja digitaalsed hankevahendid on võtmetegurid, mida arendades looksime tõhusa ja läbipaistva riigihangete süsteemi, kirjutab Merily Rool arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Merily Rool.
- Foto: Erakogu
Riigihanked mängivad olulist rolli Eesti majanduse arendamisel ja innovatsiooni toetamisel. Kahjuks kulub pakkujatel ja hankijatel sageli liiga palju aega pakkumuste esitamisele ja hindamisele, mis takistab tõhusat ja kiiret arengut. ELis kulub keskmiselt 30–60 päeva pakkumuste esitamisele ja hindamisele.
Selle aja vähendamine Eestis võiks oluliselt kiirendada arengu protsessi ja säästa ressursse. See on oluline nii hankijale kui ka erasektorile. Näiteks kui hankijal kulub hankemenetlusele 40 kalendripäeva ning igal pakkujal samuti, siis 12 pakkuja korral on erasektorist võetud ressursi hankes osalemiseks ja vahel isegi asjakohatute dokumentide täitmiseks 40x12=480 tundi.
Targad hankijad ja usutavad pakkujad
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esimene samm kvaliteetsete riigihangete suunas on hankijate kompetentsi taseme tõstmine läbi koolituste ja sertifitseerimissüsteemi. Hankijate pädevus on kriitilise tähtsusega, et tagada kvaliteetsed hanke alusdokumendid ja mõistlikud nõuded. Regulaarne koolitus ja sertifitseerimine aitaksid hankijatel paremini mõista turu vajadusi ja koostada läbimõeldud hankeid.
Teiseks tuleb hankijate tööd pidevalt hinnata läbi mõistlikkuse prisma. Iga hange peab olema mõistlik ja iga küsitud dokument vajalik. Kvaliteetsed hanke alusdokumendid vähendavad pakkujate aega ja vaeva, sest selged ja täpsed nõuded aitavad vältida vigu. Hankijad peaksid koostama hankeid, mis keskenduvad tegelikele vajadustele ja eesmärkidele, mitte bürokraatiale.
Ka kohtupraktikast tuleneb, et hanke läbiviimine ei ole eesmärk omaette, vaid ikkagi riigi poolt kvaliteetsete teenuste pakkumine meie inimestele. Pakkujate ressurss ei ole kuidagi vähemtähtis hankija omast, mis kulub arutute dokumentide täitmisele. Hankijate fookuses peab olema mõistlikkus ning parima hinna ja kvaliteedi suhe.
Kolmandaks peab pakkujaid rohkem usaldada. Pakkujate kinnitustele tuleb anda kaal, vastutus lepingu täitmise eest tuleb anda partnerile. Me ei otsi parimaid paberite täitjaid, vaid parimaid töötegijaid ja toodete tarnijaid. Usaldusväärsed pakkujad, kes suudavad oma lubadusi täita, peaksid saama rohkem vabadust ja vastutust, mis omakorda motiveerib neid pakkuma parimat kvaliteeti. Seejuures ei tohi pakkujaid hangetest keeruka dokumendirägastikuga eemale kohutada.
Lõpuks tuleb kasutada oluliselt rohkem riigihankevahendeid ja hankeid arvuliselt nende abil vähendada. Digitaalsed riigihankevahendid, nagu raamlepingud, dünaamilised hankesüsteemid, e-kataloogid ja e-oksjonid aitavad automatiseerida ja lihtsustada hankeprotsessi vähendades seeläbi aega ja kulu.
Eestis on juba astutud samme e-hangete suunas, kuid nende kasutamist tuleks veelgi laiendada ja täiustada. Hankijad peavad suutma paremini planeerida tulevaid aastaid ning hankelepingute asemel viima läbi riigihanke vahendi loomisele suunatud hankeid, et edaspidi oleks pakkumusi hõlpsam esitada. Üksikhangetes osalemine on arutu ajakulu nii hankijale kui ka pakkujale.
Kvaliteetsed ja kulutõhusad teenused
Olen seisukohal, et aeg on meie suurim väärtus. Aja kokkuhoid on midagi, mille poole peame püüdlema igal võimalusel. Näen, et hangetes kulutatakse seda väärtuslikku ressurssi ebamõistlikult ning kindlasti on võimalik siin palju ära teha. RAM on hiljuti koostanud raporti tuvastamaks, milliseid hangete lihtsustamise võimalusi on või saaks välja arendada.
Hetkel kuum
Euroopa Liit on maailma võimsaim majanduskeskkond, loovus tuleb Euroopast
Siim Nellis: ma ei saa neid asju kommenteerida
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mitte ükski neist ettepanekutest ei olnud suunatud pakkujate ajakulu vähendamisele. Seisukohti ei kogutud pakkujate esindajatelt. Meil on äärmiselt vajalik tuvastada selgelt ja üheselt, mis hoiaks kokku pakkujate ressurssi. Kõik see, mida pakkuja koostab, peab hankija kontrollima, seega on võimalik kaotada ajakulu mõlemal poolel.
Riigihangete tõhusamaks muutmine vajab terviklikku ja läbimõeldud lähenemist. See hõlmab nii hankijate ja pakkujate koostöö süvendamist kui ka digitaalseid lahendusi, mis aitavad protsesse automatiseerida ja kulusid vähendada. Samuti on oluline pidev tagasiside kogumine kõigilt osapooltelt, et leida parimaid praktikaid ja kohandada hangete süsteemi vastavalt tegelikele vajadustele. Ainult sel viisil saame tagada, et riigihanked teenivad oma eesmärki – pakkuda kvaliteetseid ja kulutõhusaid teenuseid meie inimestele.
Riigihangete protsessi optimeerimine ja ajakulu vähendamine on strateegilised eesmärgid, mis nõuavad kõigi osapoolte aktiivset osalemist ja koostööd. Regulaarne koolitus, mõistlikud hanke alusdokumendid, pakkujate usaldamine ja digitaalsed hankevahendid on võtmetegurid, mida tuleb arendada ja täiustada. Üksnes sel viisil suudame luua riigihangete süsteemi, mis on tõhus, läbipaistev ja vastab meie ühiskonna vajadustele ning ootustele.
Olen veendunud, et niivõrd mahukas osa riigi- ja erasektori ressursist läheb kaotsi asjatult, mistõttu olen veendunud, et selle ressursi tagasisaamine ja päriselt Eesti elu edendamisse panustamine aitab kaasa Eesti eduloo uuendamisele ja arengu kiirendamisele.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Erasektoris napib inimesi, kes tunnevad, et nende tööl on tähendus; kolmandas sektoris vahendeid. Kogemuste vahetamine lahendaks mõlemat muret, kirjutab Aino-Silvia Tali arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keeleõppe saab muuta kasulikumaks ja ühtlasi nauditavamaks, kirjutab Mari Roonemaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kuna riigil piisavalt raha ei ole, siis võiksid haridusvaldkonna arengusse lisaraha anda ettevõtjad: 1 protsent firma kasumist võiks minna laste ja noorte hariduse edendamiseks, kirjutab Helen Saluveer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigikogu liikmetele kehtib palju kasulikke erandeid, millest tavalised töötajad osa ei saa. Reeglid peaksid olema mõlemale ühetaolised, kirjutab Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.