Mari Roonemaa: teeme keeleõppest kultuurihüppe

Päriselt motiveeriva huvi tekkimine mõne keele õppimise vastu ei ole tihti pragmaatiline, vaid võtab tuld emotsioonidest. Ma ise vaimustusin hispaania keelest siis, kui nägin 15aastasena Pedro Almodóvari filme. Vene keele vastu hakkasin esimest korda huvi tundma siis, kui avastasin teismeeas Kino muusika. Tean inimest, kes fännas K-popi sel määral, et õppis Duolingo ja teiste iseõppimiseks võimalike kanalite abil keele selgeks ja tegi ülikooli alguses Eestit külastavatele korealastele tõlketöid.

Tegelikult saaks ja võiks noorte huvisid väärtustav õpetaja neid trende kohe õppetükkidesse lõimida, selmet nn Puškini-liini jätkata.

Erinevate keeleruumide kultuuri õppimine võiks olla kaasaegne ning läbipõimunud praktilistest ülekantavatest oskustest. Silmaringi võiks laiendada ka näiteks moodsa arhitektuuri maamärkidega, disainerite, kaasaegsete kirjanike ja ajakirjanike, kaunite kunstidega. Lisaks heade sotsiaalmeedia sisuloojate, poliitelu ja kodanikuühiskonna teemadega. Popkultuuri, aga ka ärikultuuri vahendamisega.

Muidugi peavad teemad olema jõu- ja ajakohased, aga tihti on isegi algklasside lastel, kes vaatavad vanemate kõrvalt uudiseid, teraseid tähelepanekuid maailma ja argikultuuri kohta. Nii on õpetajatel ja õpilastel võimalik üksteise maailmadest rohkem teada ning aru saada. Tervikuna võiks see põlvkondadevahelisele suhtlusele igati kasuks tulla ja empaatiat kasvatada.

Tulevikule mõeldes – paljud kokkulepped eri valdkondade professionaalses ja ärisuhtluses sünnivad endiselt hea isikliku kontakti, vastastikuse austuse ja usalduse pinnalt. Sinna jäävad jutud väljaspool nõupidamisruume ja otseseid tööteemasid. Paratamatult tunneme suuremat sümpaatiat ja avatust nende suhtes, kellega meil on ühisosad, mida jagada.

Ma ei ütle, et grammatikat pole vaja. Loomulikult on. Küsimus on proportsioonides ja selles, kuidas tunnis kasutatud aeg võiks olla võimalikult mõtestatud ning ühtlasi kooli- ja keelerõõmu tekitav. Nihe keeleõppelt kultuuriõppele tavakoolis saaks aidata senist protsessi muuta tõhusamaks ja õpihuvi toetavamaks.