Investor Toomas kirjutab, et odav investeerimisraamat või põhjalik majanduslugu võib aidata vältida väga kulukaid vigu. Charlie Mungeri mõttest lähtudes toob ta viie raamatu najal välja peamised õppetunnid: riski tuleb hinnata enne ostu, edu ei tähenda alati head otsust ning portfelli hajutamine on hädavajalik. Näidetena toob ta oma tehingud, kus Equinor andis ligi 20 000 eurot kasumit, kuid Iren on enam kui 10 000 euroga miinuses.
„Kallis aktsia ei saa kunagi olla väärtusaktsia,“ kirjutab Marcus Hernhag raamatus „Leia maailma parimad aktsiad“. Ent sama oluline on mõista, et ka odav aktsia ei pruugi olla hea investeering. Hernhag näitab Warren Buffetti ja Charlie Mungeri eeskujul, kuidas eristada börsil ettevõtte hinda selle tegelikust väärtusest ning leida aktsiaid, mida tasub hoida aastaid.
Foto: Liis Treimann
Olen börsil tegutsenud üle kahe aastakümne ning selle ajaga mõistnud, kui palju võib investeerimisel maksta üks vale otsus. Ja kui odavalt võib mõnikord saada teadmisi, mis aitavad seda vältida.
Investeerimisraamatuid lugedes tundub börsil raha teenimine lihtne. Osta häid ettevõtteid mõistliku hinnaga, hajuta riske, ole kannatlik ja ära lase emotsioonidel otsuseid juhtida.
Kõik on õige. Vähemalt seni, kuni börsil suuremaks kukkumiseks läheb ja vaatad, kuidas sinu enda raha päev-päevalt väheneb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Charlie Munger oli veendunud, et üks paremaid viise targemaks saada on õppida teiste inimeste kogemustest. Tema mõtted on koondatud raamatusse „Vaese Charlie almanahh“, mille eessõnas tsiteeritakse teda nii: „Tuleviku kindlakstegemisel pole paremat õpetajat kui ajalugu. Ühes 30dollarises ajalooõpikus on vastuseid miljardite dollarite eest.“
Kõiki vigu ei pea ise läbi tegema. Mõni teine investor on need juba ära teinud, oma raha kaotanud ning sellest raamatu kirjutanud.
Sama põhimõte kehtib minu meelest ka hea majandusajakirjanduse kohta. Üks korralik ettevõtte analüüs või põhjalik lugu mõne investeeringu läbikukkumisest võib olla väärt rohkem kui kümme kuuma aktsiasoovitust. Eriti siis, kui see aitab märgata midagi, mis muidu oleks kahe silma vahele jäänud.
Sirvisin Äripäeva raamatute laomüügi valikut ja valisin sealt välja viis investeerimisraamatut, mille mõtted haakuvad päris hästi sellega, mida olen ise börsil kogenud. Mõni aitab mõista tehtud vigu, teine annab põhjust oma seniseid põhimõtteid kriitilisemalt hinnata.
Kui palju maksab eksimine?
Mohnish Pabrai „Dhandho investor“ lähtub põhimõttest, mis mulle investeerimise juures väga meeldib: otsida võimalusi, kus teenimisvõimalus on suur, aga võimalik kahju võimalikult väike.
See ei tähenda, et investeerida tuleks üksnes turvalistesse ettevõtetesse. Pigem tuleb enne aktsia ostmist mõelda, mis saab siis, kui esialgne investeerimistees ei pea paika. Seda on lihtsam öelda kui teha.
Kui leian ettevõtte, mille aktsia võiks paari aastaga näiteks 50 protsenti tõusta, on ahvatlev keskenduda just sellele võimalusele. Palju raskem on hinnata, mis saab siis, kui ettevõtte kasv aeglustub, konkurents tugevneb või mõni oluline eeldus osutub valeks.
Olen ise tänavu näinud nii selle mõtte kasulikkust kui ka seda, mis juhtub siis, kui riske alahindad. Ühelt poolt olen teeninud Equinori aktsiate müügiga ligi 20 000 eurot kasumit. Teiselt poolt on Ireni investeering praegu üle 10 000 euroga miinuses.
Mõlemal juhul oli ostuhetkel olemas põhjendus, miks investeering võiks õnnestuda. Tulemus kujunes aga väga erinevaks.
Ireni puhul suutsin vähemalt positsiooni suurusega riski piirata. Aktsia moodustab minu portfellist vaid 0,8 protsenti, mistõttu ei sea suur langus kogu portfelli ohtu.
Pabrai raamat paneb mõtlema just sellele, kui palju oled valmis eksimise eest maksma. Võimalikust kasumist on lihtne vaimustuda, aga kahjumi suurusele tuleks mõelda juba enne ostu.
Ka matemaatik võib börsil raha kaotada
John Allen Paulose „Matemaatik mängib börsil“ peaks olema päris kasulik lugemine igaühele, kes arvab, et suudab tänu oma teadmistele turust paremini aru saada.
Paulos on matemaatikaprofessor, kes tunneb tõenäosusteooriat ja statistikat põhjalikult. Ometi kaotas ta raha WorldComi aktsiaga. Raamatus uurib ta muu hulgas seda, miks investorid kipuvad oma otsustusvõimet üle hindama ja millistesse mõttelõksudesse nad satuvad.
Börsil võib väga targal inimesel minna halvasti ja üsna keskpärasel investoril hästi. Vähemalt mõnda aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seejuures ei tähenda kasumlik tehing alati seda, et tegid õige otsuse.
Näiteks müüsin tänavu aprillis Equinori aktsiad 388 Norra krooni eest. Olin need soetanud 146 krooniga ning teenisin müügiga ligi 20 000 eurot kasumit. Praegu kaupleb aktsia grammi võrra kõrgemal.
Microniga on mul samuti hästi läinud. Ostsin aktsiaid esimest korda mullu detsembris 261 dollari juures ja praegu kaupleb see 719 dollariga.
Aga kas ma oskasin ette näha, et mälukiipide hinnad hakkavad niivõrd järsult tõusma? Ei osanud. Nägin ettevõttes võimalust, kuid tegelik tõus on olnud märksa suurem, kui julgesin ostuhetkel loota.
Seda vahet tasub meeles pidada. Vahel saad hea tulemuse tänu põhjalikule analüüsile, vahel aitab kaasa õnn.
Ka professionaalidel pole tuleviku ennustamine sugugi lihtne.
Näiteks on LSEGi koondatud analüütikute hinnangute järgi Ireni keskmine hinnasiht praegu 58 dollarit, samal ajal kui aktsia maksab börsil 16,39 dollarit. Nvidia puhul on analüütikute keskmine sihthind 263 dollarit, turuhind aga 156 dollarit.
Need erinevused on märkimisväärsed, kuid ei anna mingit garantiid, et aktsiad sihthindadeni jõuavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paulose raamat tuletab meelde, et ka kõige põhjalikum analüüs ei kõrvalda ebakindlust. Investor võiks seda eriti hästi meeles pidada pärast mõnda õnnestunud tehingut, kui enesekindlus kipub kiiresti kasvama.
Minu portfell pole kaugeltki täiuslik
Andrew W. Lo ja Stephen R. Foersteri „Täiusliku portfelli otsinguil“ käsitleb küsimust, millele olen ka ise aastate jooksul üha rohkem tähelepanu pööranud: kuidas portfell tervikuna kokku panna?
Üksikute aktsiate valimine on põnev. Saab analüüsida ettevõtteid, jälgida kvartalitulemusi ja otsida järgmist head ostukohta. Samas võib kogu sellest tööst olla vähe kasu, kui portfell sõltub liiga tugevalt mõnest ettevõttest või ühest tegevusalast.
Lo ja Foerster tutvustavad raamatus mitme tuntud investeerimisteadlase ja finantsmaailma mõtleja seisukohti. Nende seas on Harry Markowitz, William Sharpe, Eugene Fama, John Bogle ja Robert Shiller. Juttu tuleb hajutamisest, indeksinvesteerimisest, aktiivsest portfellijuhtimisest ja sellest, kuidas üldse investeerimistulemusi hinnata.
Minu enda portfell näitab üsna hästi, miks hajutamine vajalik on.
Viimase kuuga on Nvidia aktsia odavnenud 27, Micron 18 ja Iren koguni 39 protsenti. Samal ajal on LHV aktsia püsinud enam-vähem paigal ning EfTEN Real Estate Fundi osaku hind liikunud vaid ühe protsendi võrra.
Kui kogu raha oleks paigutatud tehisintellektiga seotud ettevõtetesse, oleks viimase kuu tulemus märksa nukram.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Portfelli tasakaalustavad ka dividendiaktsiad. Tänavu olen saanud ligi 8900 eurot dividenditulu, sellest 4250 eurot LHV-lt ja 1445 eurot Swedbankilt.
LSEGi andmetel on Ignitise dividenditootlus praegu 7 protsenti, EfTEN Real Estate Fundil 6 protsenti ning LHV-l ja Swedbankil ligikaudu 5 protsenti.
Dividend ei kaitse küll aktsia hinna languse eest, kuid pakub vähemalt rahavoogu ka ajal, mil börsil valitseb keerulisem aeg.
Seejuures ei saa ma oma portfelli sugugi ideaalselt hajutatuks nimetada.
Microsoft moodustab sellest 26 protsenti ja Apple 16 protsenti. Mõlemad investeeringud on aastate jooksul tublisti kasvanud ning nende osakaal on nüüd palju suurem, kui ma alguses plaanisin.
Teises äärmuses on Novo Nordisk, mille positsioon on 44 protsenti miinuses.
Need näited tuletavad meelde, et portfelli hajutamine pole ühekordne tegevus. Isegi kui ostuhetkel tundub varade jaotus mõistlik, võib see mõne aastaga tublisti muutuda.
Ka täiuslik portfell on iga investori jaoks erinev. Mõni suudab rahulikult taluda mitmekümneprotsendilist langust, teine hakkab juba kümneprotsendilise kukkumise peale müümisele mõtlema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige kõrgema oodatava tootlusega portfellist pole suurt abi, kui sa ei suuda seda halbadel aegadel hoida.
Odav aktsia võib olla odav põhjusega
Marcus Hernhagi „Leia maailma parimad aktsiad“ keskendub väärtusinvesteerimisele. Autor toetub muu hulgas Benjamin Grahami, Warren Buffetti ja Charlie Mungeri põhimõtetele ning selgitab, kuidas eristada head ettevõtet lihtsalt odavana näivast aktsiast.
See on küsimus, millega tegelen peaaegu iga kord, kui mõnda uut investeeringut kaalun.
Madal hinna-kasumi suhtarv võib teha aktsia ahvatlevaks, kuid üksnes selle numbri põhjal ostuotsust teha ei tasu.
Hea näide on Micron.
Ettevõtte aktsia kaupleb praegu umbes kümnekordse kasumi juures. Järgmise aasta oodatava kasumi põhjal on kordaja lausa neli. Esmapilgul paistab Micron nende näitajate järgi väga odav.
Mälukiipide tootmine on tsükliline äri. Headel aegadel, kui nõudlus ületab pakkumist, võivad hinnad ja kasumid kiiresti kasvada. Kui olukord pöördub, võib kasum sama kiiresti kokku kuivada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seetõttu ei pruugi madal P/E tähendada, et aktsia on alahinnatud. Võib-olla arvestab turg juba sellega, et praegune erakordselt hea kasumlikkus ei jää püsima.
Apple'i puhul on olukord vastupidine. Aktsia kaupleb 39kordse kasumi juures. See on kõrge hind, kuid investorid on valmis seda maksma, sest usuvad ettevõtte tugevasse turupositsiooni ja võimesse ka tulevikus hästi teenida.
Kumb neist on parem investeering? Ainult suhtarvude põhjal sellele vastata ei saa.
Hernhagi raamatu juures ongi minu jaoks kõige huvitavam küsimus, kuidas hinnata ettevõtte tegelikku väärtust ja seda, kui jätkusuutlik on tema kasum.
Olen ka ise sattunud olukordadesse, kus mõni kõvasti langenud aktsia tundub lihtsalt liiga odav, et sellest mööda vaadata. Kuid aktsia hinna langus ei tähenda iseenesest head ostuvõimalust.
Mõnikord on turg tõepoolest üle reageerinud. Teinekord on ettevõtte väljavaated lihtsalt halvemaks muutunud.
Nende olukordade eristamine on üks raskemaid asju investeerimise juures.
Saario räägib aktsiate valimisest, ostu- ja müügiotsustest, portfelli koostamisest ning riskide hindamisest. Uuemas väljaandes käsitleb ta ka digitaliseerimise ja tehisintellekti mõju ettevõtetele.
See võiks sobida eelkõige investorile, kes tahab börsi toimimisest terviklikumat pilti saada.
Investeerimisega alustades tundub sageli, et kõige olulisem on leida vastus küsimusele, millist aktsiat praegu osta. Tegelikult tekivad järgmised küsimused kohe pärast ostu.
Mida teha, kui aktsia langeb 20 protsenti? Kas osta juurde või tunnistada, et investeerimistees oli vale? Millal tasub kasum välja võtta? Kui suure osa portfellist võib ühele ettevõttele üldse eraldada?
Neile küsimustele pole ühte ja alati toimivat vastust. Küll aga aitab see, kui oled enda jaoks mõned põhimõtted varem paika pannud.
Tänavu olen teinud suhteliselt vähe tehinguid. Müüsin Equinori, Palantiri ja Artea aktsiad ning ostsin juurde Microni, Ireni ja AppLovini.
Realiseeritud kasum ulatub ligi 21 800 euroni. Samal ajal on mul portfellis ka positsioone, mille kahjum on üsna suur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üks ei välista teist. Börsil ei pea kõik investeeringud õnnestuma ja seda ei juhtu ka kõige kogenumatel investoritel.
Olulisem on see, mida õnnestunud ja ebaõnnestunud tehingutest õppida ning kas senine investeerimisstrateegia vajab muutmist.
Saario raamatu praktiline lähenemine sobib hästi meeldetuletuseks, et investeerimisel ei piisa teadmiste kogumisest. Ühel hetkel tuleb otsus ära teha ja selle tagajärgedega elada.
Kõige kallimad õppetunnid ei pea tulema oma rahakotist
Olen aastate jooksul lugenud päris palju investeerimisraamatuid. Mõnest olen saanud häid ideid, mõne autori järeldustega pole ma nõustunud. Vahel on kõige kasulikum olnud hoopis see, et loetu pani mind oma seniseid otsuseid uuesti läbi mõtlema.
Sama väärtust näen heas majandusajakirjanduses. Börsiuudiseid, ettevõtete analüüse ja teiste investorite kogemusi lugedes ei otsi ma üksnes kinnitust oma seisukohtadele. Vähemalt sama oluline on leida argumente, mis võivad näidata, et olen millestki valesti aru saanud.
Mõni põhjalik artikkel võib aidata märgata ettevõtte nõrkust, mõni raamat muuta suhtumist riski või panna oma portfelli hoopis teise pilguga vaatama. Kõigest loetust ei pea kohe sündima uut tehingut. Vahel on kõige parem tulemus see, kui jätad mõne aktsia ostmata.
Küllap teeksin ka praegu mõne varasema tehingu teisiti, kui saaksin aja tagasi keerata. Aga börsil sellist võimalust ei anta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuleb teha järgmine otsus nende teadmistega, mis sul parajasti on.
Seepärast meeldib mulle Mungeri võrdlus 30dollarilise raamatu ja miljardite dollarite väärtuses teadmiste vahel. Investeerimisraamat ega ajaleheartikkel ei taga kasumit. Küll aga võivad need anda teadmise, mille omandamine omal nahal läheks palju kallimaks.
Kui mõni raamat või artikkel aitab seejuures vältida kasvõi üht kallist viga, on need oma hinna juba mitmekordselt tagasi teeninud.
Nvidia juhi Jensen Huangi ümber lahvatanud afääriskandaalid on maailma börsid kihama pannud, ent Eesti investorid ei lase end paanikast heidutada. Kui ühed tormavad langenud aktsiat ostma, siis teised hoiatavad, et suurem börsitorm võib alles ees oodata.
Et minu portfelli ühe suurima investeeringu väärtust hakkab mõjutama tegevjuhi väidetav armuafäär Hiina spiooniga, sellist asja pole mu mälu järgi varem ette tulnud.
Eilne müügipaanika tekitas esimese emotsioonina kindlasti hirmu ja paanikat, kuid järele mõeldes pole ükski suur langus jäänud taastumiseta. Sel korral ma surnut ei mängi ja panen raha languse pealt turule.
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.