- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,23%311,54
- OMX Riga0,14%904,48
- OMX Tallinn−0,03%2 086,27
- OMX Vilnius−0,25%1 354,18
- S&P 500−1,2%6 694,42
- DOW 30−1,21%46 844,47
- Nasdaq −1,43%22 390,19
- FTSE 100−0,47%10 305,15
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,59
- OMX Baltic−0,23%311,54
- OMX Riga0,14%904,48
- OMX Tallinn−0,03%2 086,27
- OMX Vilnius−0,25%1 354,18
- S&P 500−1,2%6 694,42
- DOW 30−1,21%46 844,47
- Nasdaq −1,43%22 390,19
- FTSE 100−0,47%10 305,15
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,59
Rohepööre ei tähenda üksnes looduskaitset, vaid pigem majanduse arengu strateegiat. “Kui mõelda tulevasele majandusmudelile ja turgudele, kus kasv toimub, siis on need tihedalt seotud taastuvenergia ja ringmajandusega,” ütles Rute ja tõdes, et just neid valdkondi on üle Euroopa liiga vähe rahastatud.
Kust leida vajalikeks investeeringuteks raha? Rute selgitas, et Euroopas nähakse vaeva, et parandada avaliku sektori rahastust. Praegu on tema sõnutsi riigihanked n-ö pimedad ehk pole selge, kust tehnoloogiad pärinevad või kuidas on toodetud. Riigihanked peaksid aga toetama neid ettevõtteid, kes pakuvad keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Seda enam, et avaliku sektori hanked moodustavad umbes 14% lisandväärtusest. “Me peaksime olema teadlikumad sellest, kas mingisugune tehnoloogia või seade, mida me ostame, on toodetud vastutustundlikult – kas on kasutatud näiteks lapstööjõudu või on keskkonnajalajälg liiga suur,” lausus ta.
Sellele peab kaasa aitama ka Euroopa Liit, mis on astunud sammu seadusandliku raamistiku kiireks uuendamiseks. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni eelmise ametiaja jooksul oli tugevam rõhk keskkonnahoiul. Nüüd on fookus konkurentsivõimel, kuigi keskkonnasääst pole kuhugi kadunud, selgitas Rute.
“Taastuvenergia ja ringmajandusel põhineva majandusmudeli elluviimine jätkub, kuid uue mandaadi ajal pööratakse rohkem tähelepanu mittevajaliku bürokraatia vähendamisele ja uute taristute ning tehnoloogiate arendamisele,” rääkis ta ja lisas, et olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö.
Potentsiaali mitmes sektoris
Lääneriigid otsivad võimalusi, kuidas teha järgmine arenguhüpe. Eesti peab kannul püsima, kuid meie majanduse peamine väljakutse on Rute sõnul vältida n-ö keskmise sissetuleku lõksu (ingl middle income trap).
Keskenduda tuleks tugevustele, eriti kõrgema lisandväärtusega sektorites, märkis ta. Rute loetleb mitu sellist sektorit. Esiteks transiit ja logistika, kuigi nende sektorite tulevik sõltub ka geopoliitilisest olukorrast. Teiseks ressursiväärindamise ja ehitussektor, eriti kaasaegsed ehitusmaterjalid ja lahendused, mis aitavad parandada elukeskkonda. Kolmandaks mikroelektroonika.
Kui tahame olla konkurentsivõimelised ka 2040. aastal, peame arendama uusi tehnoloogiaid ja teenuseid ning sihipäraselt investeerima, tõdes Rute. “Kui vaadata sektorit haaval, siis leiame kindlasti kasvukohti, mis pole meile võõrad, kuid vajavad järgmise arenguhüppe tegemiseks tehnoloogia arendust ja suunatud investeeringuid.”
Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute esineb 8. novembril 2024 Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Tasakaalus majanduse foorumil „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.
Loe lähemalt programmist ja registreeri SIIN.
Digi kannab jätkuvalt
Selleks, et Eesti tooted eristuksid ja oleksid kõrge lisandväärtusega, tuleb Rute hinnangul panustada brändingule ja kulude kontrollimisele. Eesti võiks ära kasutada oma põhjamaise ja innovaatilise riigi kuvandit, mis on üles ehitatud digiedule, aga lisada sellele jätkusuutlikkuse nurk, selgitas ta. Näiteks võiks tema meelest turundada mahepõllumajandust või metsa.
Kulude kokkuhoid eeldab odavama taastuvenergia kasutamist, aga ka robotiseerimist ja tootmise automatiseerimist. Digitaliseerimine ja robotiseerimine on valdkonnad, kus Rute näeb Eestil kasvuvõimalusi. “Selle kaudu saaksime pakkuda maailmaturul innovatiivseid lahendusi ja säilitada konkurentsivõime kõrgete sisendkulude tingimustes,” ütles ta.
Rohkem noorust
Ettevõtlikkuse poolest paistame võrreldes Vana-Euroopaga silma, sest meil räägitakse ettevõtlusest ja startupidest. “Eestis võiksime jätkata ettevõtliku ellusuhtumise toetamist, edulugude jagamist ja ettevõtete uuenduste sisseviimist,” lausus ta.
Selleks, et ambitsioon ei raugeks, on Rute sõnutsi vaja noort energiat juhtide sekka. Kui praegu ringi vaadata, on mitme erialaliidu juhid endiselt samad inimesed, kas ka 20 aastat tagasi, lisas ta.
“Võib-olla tuleb ühel hetkel Eestis põlvkonnavahetus, kus uued inimesed, uue energia ja uute ideedega astuvad esile. See võib omakorda viia kiiremate ja suuremate muudatusteni, mis toovad meie majandusse värsket hingamist ja ambitsiooni,” tõdes Rute.
Seotud lood
Eesti potentsiaal peitub tuuleenergias, aga konkurentsivõime tõstmiseks on vaja teha tihedat koostööd naabritega, rääkis “Elevant toas” konverentsi esineja, McKinsey & Co partner Tapio Melgin, kel on ekspertiis jätkusuutlikkuses, energeetikas ja materjaliteaduses.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on energeetika välja toodud kui kõige suurema jalajäljega tegevusvaldkond Eestis, mille lahendamisel on ka kõige suurem potentsiaal. Algab see kõik eelkõige taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamisega.
“Kliima muutub ja muutub ka majandus,“ ütles Colorado Ülikooli professor Edward Barbier. Milliste riskidega peavad ettevõtjad üha rohkem arvestama? Millised on haprale planeedile sobivad majandusmudelid?
Mööblitootja Standard sai äsja valmis roheteekaardi. Ettevõtte juht Jonatan Karjus tõdeb, et kliendid küsivad üha rohkem jätkusuutlikkuse kohta, kuid enamik konkurentidest sellega veel ei tegele.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Peep Jalakas: Tallinkiga liitumine on suur au ja vastutus
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele