Professor: kliimariskidega arvestatakse aina enam, aga saastajad maksku rohkem

Kliima- ja keskkonnariskid mõjutavad ettevõtjaid. Ühest küljest aitab kliimariskide maandamine hoida kokku kulusid ja meelitada investoreid, teisalt nõuavad seda ka finantsasutused. “Me peame leidma majandusmudeli, mis mahub meie looduse ressurssidesse,” rõhutas professor Barbier.

Kuigi 2050. aastaks on seatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus, ei ole praegune tegevus selleks piisav. Eelkõige seetõttu, et kasutame siiani tohutult fossiilkütuseid. Barbier toob välja, et fossiilkütuste kasutus on praegu sama kõrge, kui oli aastal 2009. Neid, kes saastavad rohkem, tuleb ka karmimalt trahvida, räägib ta.

Selleks, et hoida globaalset soojenemist alla 2 kraadi, peavad taastuvenergia investeeringud sel kümnendil kahekordistuma. Kui tahame jääda 1,5 kraadi piiresse, peavad investeeringud kasvama aga enam kui kolm korda. Seejuures peab märgatavalt kallimaks muutuma ka fossiilkütuste kasutus.

Barbier avab, mis roll on kliimamuutustega kohanevas majanduses nii ettevõtjatel, riigil kui ka tarbijatel. Ta kirjeldab, milliseid samme peaks astuma riik ja milliseid ettevõtjad. Lisaks avaldab arvamust süsinikumaksu ja süsinikuheite kompenseerimise ehk offset’imise kohta.

Edward Barbier on Colorado Ülikooli professor, tema uurimisteemade keskmes on ressursside ökonoomika ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika. Selles vallas nõustab ta erinevaid ÜRO agentuure, Maailmapanka ja OECDd. Ta on kirjutanud või toimetanud 27 raamatut, sh “Economics for a Fragile Planet”, ja on enam kui 300 teadusartikli autor.

Tegemist on eelmisel aastal tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas” kõlanud ettekandega. Foorumi teine osa toimub tänavu 8. novembril. Seekord on fookuses 2040. aasta majandusmudelid, mille üle mõtisklevad eksperdid üle maailma. Pileteid saab osta SIIT.

Foorumi korraldajad on Rohetiiger, Swedbank ja Äripäev.