• OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,18%50 563,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,76
  • OMX Baltic−0,18%298,32
  • OMX Riga−0,23%931,38
  • OMX Tallinn−0,24%1 970,46
  • OMX Vilnius−0,06%1 292,31
  • S&P 500−0,09%6 840,51
  • DOW 30−0,38%47 560,29
  • Nasdaq 0,13%23 576,49
  • FTSE 100−0,03%9 642,01
  • Nikkei 225−0,18%50 563,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,14
  • EUR/RUB0,00%89,76
  • 04.05.24, 15:00

Millal oma raamatupidaja lahti lasta?

Õige vastus on, et ära seda küll otsejoones tegema jookse, sest head raamatupidajat pole lihtne leida.
Kahekümne aastaga on raamatupidamist digitaliseeritud suurel määral, kuid näiteks e-arveid kasutab endiselt väike osa maksukohuslasest, näitab statistika. Fotol raamatupidamise stiilinäide aastast 2005.
  • Kahekümne aastaga on raamatupidamist digitaliseeritud suurel määral, kuid näiteks e-arveid kasutab endiselt väike osa maksukohuslasest, näitab statistika. Fotol raamatupidamise stiilinäide aastast 2005.
  • Foto: Julia-Maria Linna
Väärt raamatupidaja koos moodsate tehnoloogiliste lahendustega, miks mitte tehisintellektiga, võib ettevõtte heaks teha rohkem kui kunagi varem. Nii võib raamatupidaja läheneda oskuste poolest finantsjuhi ametile kui pelgalt andmesisestaja rollile.
Samas tuleb osata arvestada, millal osta raamatupidamisteenus sisse ja millal hoida raamatupidajat alaliselt ettevõtte palgal. Sellest rääkisid Äripäeva raadio saates “Kasvukursil” Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas, Grant Thorntoni raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik ja Jobbaticali finantsjuht Glen Madis.
Kas sisse osta või üle osta

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võiks eeldada, et raamatupidamisteenuse sisseostmine on kallim kui raamatupidaja palgal hoidmine. See ei pruugi olla alati nii, ütles Kuusik. “Kui ma olen väikeettevõtja, siis ilmselt ei ole mul pakkuda raamatupidajale tööd 160 tundi kuus. Seetõttu oleks teenuse ostmine soodsam,” selgitas Kuusik.
Kuusik lisas, et oluline on kaardistada, mis oskusi ettevõtja vajab. Vahel mõned raamatupidamise ülesanded ei olegi igakuised ning nende puhul saavad aidata raamatupidamisfirmad, kellel on pakkuda just spetsiaalsete oskustega inimene konkreetse olukorra tarvis.
Näiteks võib lisaks raamatupidamisteenust võtta kord kuus, ajal, mil makstakse palka välja, ja nii ongi ühele raamatupidajale intensiivsemalt tööd. “Näiteks see hetk, kui on olemas töötasu alginfo, tööajatabelid ja kõik muu selline, kuni palgamaksmiseni – see ajavahemik on väga lühike. Kui igapäevaselt ongi ettevõtte raamatupidamises tööd ainult ühele inimesele, siis palgaarvestuse ajaks võib selle inimese kaheksast tunnist puudu tulla,” selgitas Kuusik.
Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas, Grant Thorntoni raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik ja Jobbaticali finantsjuht Glen Madis rääkisid Äripäeva raadios, et raamatupidamisteenuse sisseostmine võib olla aja- ja rahasääst.
  • Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas, Grant Thorntoni raamatupidamisvaldkonna juht Gaily Kuusik ja Jobbaticali finantsjuht Glen Madis rääkisid Äripäeva raadios, et raamatupidamisteenuse sisseostmine võib olla aja- ja rahasääst.
  • Foto: Gerli Nõmm / Grant Thornton
Idufirma vajab pühendunud ja ehitamisisuga raamatupidajat
Ka automatiseerimisele altid kasvuettevõtted ei saa inimesest loobuda. Töötajate ümberasumise tehnoloogiat arendaval idufirmal Jobbatical on vaja ehitada uusi süsteeme lausa igakuiselt. “Nii võib öelda, et meie pearaamatupidaja on põhimõtteliselt projektijuht, kes ehitab ettevõtet,” tunnistas Jobbaticali finantsjuht Glen Madis.
Sellegipoolest, kui ettevõtte keskendub ettevõtte ehitamisele ja paneb kogu ressursi sinna, siis on säästukoht mõne vajaduse jaoks teenust sisse osta. “See on nii lihtne. Ei pea otseselt tiimi suurendama ja sellega jäävad ära värbamiskulud, personaliosakonna kulud,” kirjeldas Madis.
Pangad näevad palju ajast ja arust suhtumist
Pankade silmis on raamatupidamisteenuse sisseostmine positiivne. “Kui ostad teenust sisse, siis raamatupidamisfirmadel on olemas usaldusväärne automaatika, kasutusel kaasaegne tarkvara,” ütles Erje Mettas Coop Pangast. Ta selgitas, et nii võib tulla teenuse tunnihind odavam, kui vana tarkvaraga või lausa käsitsi kõike sisestada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti turul on Mettase hinnangul ikka rohkem neid ettevõtteid, kes ei saa vanast harjumusest välja. “Öeldakse ikka, et kõik on harjunud neid üksikuid faile üles ja alla laadima, ei hakkagi seda osa arendama ja asja keerulisemaks tegema,” ütles Mettas ja rõhutas, et kes vähegi mõistavad digitaliseerimise mõttekust, võidavad sellest. “Me saame sellisel juhul olla nõustaja,” lisas Mettas.
Kas palgata eraraamatupidaja või suurest firmast?
Kas ettevõttele sobib teenust sisse osta raamatupidajalt, kes töötab lihtsalt mitmes firmas osalise koormusega, või suurest raamatupidamisfirmalt, oleneb tõesti olukorrast. Oluline on, et raamatupidaja oleks kursis viimaste tarkvaradega ja oskab neid kasutada.
Raamatupidamisfirmade eeliseid on mitu. “Me investeerime, et meie inimesed oleksid kursis näiteks seaduste muudatustega. Aga teine põhjus, miks võiks osta teenust sisse, on see, et Eesti turg on väga muutlik ka kliendi vaatest: mahud kõiguvad täna ja homme väga palju ning sõltuvad suuresti rahvusvahelisest turust ja rahvusvahelisest majandusest. Ja raamatupidamisbürool on suutlikkus kasvada koos kliendiga või kahaneda koos kliendiga,” kiitis Gaily Kuusik.

Automatiseerimise ja e-arvete eelised

“Kui praegu on Eestis ligikaudu 170 000 maksukohuslasest ettevõtet, siis e-arveid kasutab neist ainult 14 000,” ütles Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Põhjuseid e-arvete kasutamiseks ning ka üldiseks automatiseerimiseks ja masin-masin-liideste kasutamiseks aga “Kasvukursil” saatekülaliste arvates jagub:
- Väheneb risk inimlikele eksimustele. Ikka võib tulla ette olukordi, kus PDF-failide üleslaadimisega tekib topeltarveid või on andmete ümber kopeerimisel või sisestamisel mõni 0 ülearu või puudu. Automaatne e-arvete süsteem vähendab selliseid inimlikke eksimusi.
- Aja kokkuhoid. Arvete failide alla laadimine, kooskõlastamine, üles laadimine ja edasi saatmine võib kulutada omajagu aega.
- Raha kokkuhoid. “Keskmine e-arve maksab 74 senti, PDFi töötlemine ja kõik selle juurde kuluv läheb maksma umbkaudu 1 euro ja 37 senti. Sisuliselt iga arve võib olla PDFina euro võrra kallim kui e-arve,” ütles Mettas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

- Rahulikum uni maksude puhul. E-arvete abil saab teenusepakkuja vältida kalleid eksimusi. Masin-masin-liidese abil on võimalik maksuhalduril juba automaatselt süsteemi üles laetuna oma maksudeklaratsioone kontrollida.
- Info mugavam liigutamine ja jälgimine. On eksiarvamus, et e-arvetega hakkavad asjad automaatselt taustal toimuma ning järsku juhid või raamatupidajad enam ei tea, mis toimub nende arveldustes. Masin-masin-liidesega e-arveldamine annab hoopis lisakihi, et infot/arveid liigutada mugavamalt – aga samal ei jäägi tarkvaral midagi kahe silma vahele.
- E-arved ja automatiseerimine leevendavad heade töötajate puudust. Kõik, mis automatiseeritakse, on enamasti aeganõudvad ja tuimad, korduvad tegevused. Koos e-arvete ja automatiseerimisega jääb raamatupidajal aega rohkem sisuliseks tööks ning raamatupidajaid ei pea olema palgal niivõrd palju.
- Lihtsalt ajale jalgu jäämise vältimine. Ühel hetkel, kui e-arved saavad normiks, võiksid varased e-arvete kasutajad juba olla teatud eelisega. Õnneks ei pea e-arvete tegemist pusima ise, vaid teenusepakkujaid ja nõuandjaid jagub nii pisikestele kui ka suurtele ettevõtetele.
Kasvukursil
Kui raamatupidaja helistab pisarsilmil… ehk miks ei kasuta enamik firmasid e-arveid
00:00

Seotud lood

Saated
  • 25.04.24, 13:00
E-arved kohustuslikuks – kas ettevõtja õnn või õnnetus?
Miks ettevõtted ei võta vabatahtlikult kasutusele e‑arveid kasutusele ning kas ja kuidas on mõistlik muuta e‑arved kohustuslikuks, arutlevad raamatupidamis­büroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid.
Arvamused
  • 27.03.24, 12:00
Rainer Rohtla: Eesti riigi IT vajab suuri reforme
Riigi IT-reformi tulemusena lõppeks tööturul riigi konkureerimine iseendaga ja kunstlik palgaralli, riik kasvataks enda seast rohkem tippjuhte ning e-Eesti tuntus säiliks, kirjutab Rainer Rohtla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.11.23, 12:41
Kuidas vältida krediidikahjusid? Praktilised nõuanded ja tööriistad ettevõttele
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas vältida krediidikahjusid ja kaitsta oma ettevõtet rahaliste kaotuste eest? Tavapärane praktika näitab, et iga kahekümnes äriklient jääb arvete maksmisel hätta. Kas Sinu ettevõte tahab olla see, kes kulutab aega käibe koju toomisele ja kaotab lõpuks mingi osa sellest? Väikese vaevaga on võimalik läbi teadliku krediteerimisprotsessi vähendada oma ettevõtte kahjusid.
Saated
  • 09.11.23, 14:35
Imre Pralla: see on jabur käsitöö, see ei ole raamatupidamine
Saates „Digitark äri” on luubi all digipööre finantsprotsessides, sh raamatupidamises. Arutame, kuidas edeneb digilahenduste kasutuselevõtt raamatupidamises ning jagame kogemusi ja värvikaid näiteid otse elust.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.25, 10:03
Club One viib Tallinki lojaalsusprogrammi senisest personaalsemale ja nutikamale tasemele
Üle 18 aasta muutumatuna püsinud Tallinki Club One’i lojaalsusprogramm läbis põhjaliku uuenduskuuri. Uued sammud ja värsked ideed tulenesid nii klientide ootustest kui ka ettevõtte soovist pakkuda lojaalsetele klientidele paremaid ja õiglasemaid hüvesid.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
Luutari üheks põhiliseks äriks on saanud kulla kokkuost ja müük, rääkis ettevõtte omanik ja juht Luule Emmar.
Saated
  • 08.12.25, 09:38
Pandimajade perenaine: kulla hinnaralli tõi hüppelise kasvu
Kiiresti laieneva firma vastu tuntakse huvi välismaalt
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitnud Kunda Sadama juhile Daimar Truijale (paremalt teine) andsid tunnustuse üle Coop Panga juht Arko Kurtmann (vasakult esimene), töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult teine) ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 05.12.25, 06:00
Lääne-Viru edukaim on hädas kaikaid kodarasse loopivate naabritega
Lisatud 100 Lääne-Virumaa edukamat ettevõtet
Kangete napside kõrval on ASi Prike portfellis ka Guinnessi õlu.
Majandustulemused
  • 04.12.25, 14:50
Alkoholimüüja kasvatas käivet
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud ERA Valduse ASi rabameister Andres Soomre (vasakult teine). Teda õnnitlevad töötukassa juht Gert Tiivas (vasakult), Coop Panga juht Arko Kurtmann ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
  • PRO
TOP
  • 04.12.25, 11:00
Raplamaa TOPi võitjal oli rekordaasta
Lisatud 100 Raplamaa edukamat ettevõtet
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele