Miks ettevõtted ei võta vabatahtlikult kasutusele e‑arveid kasutusele ning kas ja kuidas on mõistlik muuta e‑arved kohustuslikuks, arutlevad raamatupidamisbüroode juhid ja valdkonna arvamusliidrid.

- Mare Timian, Ulvi Tallo, Imre Pralla, Grete Michelson ja Tauri Tallermaa.
- Foto: Raul Mee
Valitsus on andnud selge signaali, et plaanib teha masinloetavad arved kõigile ettevõtetele 2025. aastast kohustuslikuks. E‑arvete teema on kütnud kirgi juba mitu aastat ning arvamusi sel teemal on seinast seina nii ettevõtete juhtide kui ka raamatupidajate hulgas. Samas on meil Eestis olemas mitmeaastane praktika, sest avalikule sektorile ettevõtjad juba esitavad e‑arveid – see on muutunud normaalsuseks.
Uurime, millise kivi all on vähk peidus, et ettevõtted vabatahtlikult e‑arveid kasutusele ei võta.
Äripäeva raadio saates “Digitark äri” kuuleb lähemalt konverentsil “Mis muutub raamatupidaja töös 2024?” salvestatud vestlusringi, kus osalevad Askendo raamatupidamisbüroo juht Imre Pralla, raamatupidamisbüroo Grow tegevjuht ja partner Ulvi Tallo, finantsprotsesside digiteerimise entusiast Grete Michelson ning Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian. Arutelu juhib koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.