Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha

Koroonakriisist läbi seilanud edukate ettevõtete vaba raha hulk kasvas paari aastaga enam kui kaks korda, samal ajal suurenes jõudsalt ka võlakoorem, mida saab mitmel juhul selgitada paisunud ärimahtudega.

Üldjuhul peetakse koroonakriisi suurimaks kaotajaks turismisektorit, kuid kui võtta ette Eesti koroonaeelse aja sada kõige edukamat ettevõtet ja vaadata sisse nende majandusaruannetesse, on suurimad kaotajad hoopis tehnoloogiafirmad.

Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.