Koroonakriisi võitjad ja kaotajad: vaata, kes kõige rohkem koondas ja värbas
Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.
Üldjuhul peetakse koroonakriisi suurimaks kaotajaks turismisektorit, kuid kui võtta ette Eesti koroonaeelse aja sada kõige edukamat ettevõtet ja vaadata sisse nende majandusaruannetesse, on suurimad kaotajad hoopis tehnoloogiafirmad.
Äripäeva kriisiküsitlusele vastanud 326 ettevõtja hinnangul kestab kriis veel kindlasti üle aasta, sunnib hindu tõstma, toob kaasa palgaralli aeglustumise, kuid ilmselt siiski mitte väga palju koondamisi.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.