Koroonakriisi võitjad ja kaotajad: vaba raha ja võlad kasvasid kui pärmi peal
Koroonakriisist läbi seilanud edukate ettevõtete vaba raha hulk kasvas paari aastaga enam kui kaks korda, samal ajal suurenes jõudsalt ka võlakoorem, mida saab mitmel juhul selgitada paisunud ärimahtudega.
Vaieldamatult kõige enam hundipasse jagas koroonakriisi ajal Tallink. Kui veel 2019. aastal töötas ettevõttes üle 7200 inimese, siis eelmise aasta lõpuks oli neist alles jäänud 4360. Kahe aastaga kadus 40 protsenti tööjõust.
Üldjuhul peetakse koroonakriisi suurimaks kaotajaks turismisektorit, kuid kui võtta ette Eesti koroonaeelse aja sada kõige edukamat ettevõtet ja vaadata sisse nende majandusaruannetesse, on suurimad kaotajad hoopis tehnoloogiafirmad.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.