Kulla hinnatõusu lugu põhines paljuski sellel, kui suurt riski nähakse finantssüsteemi toimimisele tervikuna, leidis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Järgneb Peeter Koppeli kommentaar:
Kullatootjatesse raha paigutava investori jaoks on vaatamata kõigele olulisim asjaolu see, milline on nägemus kulla hinna edasisest liikumisest. Kullakaevandajad on võimalus võtta võimendusega/ kõrge beetaga nägemus kulla hinna suhtes. Edasi tuleks liikuda üldiselt üksikule ning hakata iga ettevõtte valuatsiooni vaatama. Samas ma pole kindel, et see on väikeinvestori jaoks kõige mõttekam. Pigem eelistada kullakaevandajate ETFe (börsil kaubeldavaid fonde), kui kulla hinna nägemus on positiivne.
Mis puudutab kullatootjate populaarsust, siis mina saan rääkida meie juhitavatest portfellidest. Jah, meil on ajalooliselt olnud kullatootjate börsil kaubeldav fond ning me käsitlesime seda just võimalusena panustada kulla hinnale teatud mõttes võimendusega ja läbi aktsiariski. Praegusel hetkel meil kulda ega kullatootjaid portfellides pole, sest kulla story põhines paljuski selles, kui suurt riski nähakse finantssüsteemi toimimisele tervikuna. Hetkel valitsevas paradigmas näib, et võimalikele tõrgetele vastatakse trükimasinaga ning kulla hinnale soodsamat sorti tõrked finantssüsteemis jäävad ära. Tekkinud on kontekst, kus tootlikud varad on huvitavamad ka seni kulda armastanud investorite hulgas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurematel kullakaevandajatel on läinud hästi, sest kulla hind on oma eelmise aasta langusest kergelt korrigeerunud. Arvestades, et kullakaevandajad kaotasid eelmisel aastal läbilõikes julgelt poole oma väärtusest, on mul raske käesoleva aasta tõusu pidada väga millekski muuks kui tehniliseks korrektsiooniks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tõsiasi, et praeguselgi ajahetkel õngitsevad kopad kulda 90 riigi maapõuest, muudab kullakaevandused üheks kõige globaalsemaks tööstusharuks. Siiski on 75% maailma toodangust koondunud 20 riigi ja käputäie suurkontsernide kätte.
Kuld ning metallid on riskantne varaklass, mistõttu on see ka spekulatiivsete riskifondide (hedge funds – ing k) pärusmaa, leidis Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.