- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,91%7 523,51
- DOW 30−0,16%52 215,09
- Nasdaq −1,57%24 967,1
- FTSE 1000,29%10 895,13
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,91%7 523,51
- DOW 30−0,16%52 215,09
- Nasdaq −1,57%24 967,1
- FTSE 1000,29%10 895,13
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuld on pärusmaa spekulantidele
Järgneb Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi kommentaar:
Seoses kulla hinna 28%-lise langusega möödunud aastal kõrvetasid paraku paljud fondidest näppe ning loodavad nüüd teha osa kaotusi tagasi. Tavaliselt varade hinnad, mis ühel aastal teevad läbi suure languse ja pole pikaajaliselt päris ebasoosingusse sattunud, teevad hiljem ka kerge korrektsiooni üles.
Nimelt seoses USA makromajanduse väljavaate paranemisega tõusid möödunud aastal USD pikaajalised intressid, mis koos madala globaalse hinnakasvuga vähendasid kulla sära. Kulla kiirele hinnakasvule panustajad väitsid paljuski toona, et keskpankade ülistimuleeriva rahapoliitika tõttu ootab meid kindlasti hüperinflatsioon. See väide muidugi ei pidanud paika, sest tegemist on madala globaalse nõudlusega ning deflatsiooniohuga kriisiriikides. Inflatsioon majanduse kasvades nüüd taastub, kuid madalate energiahindade ja tööturu järk-järgulise paranemise tõttu ei saa see olema kiire. Hinnasurve kasvades vähendavad keskpangad majandusstiimuleid ning rahapakkumist.
Kullakaevandajate aktsiaindeks NYSE Arca Gold Miners langes möödunud aastal üle 50 protsendi. Kullakaevandajate aktsiahinnad tavaliselt langevad kulla hinna korrektsiooni puhul rohkem ja tõusul omakorda edestavad kulla hinnatõusu. Professionaalsed investorid ostavad kulla asemel kullakaevandajate aktsiad tihti just selleks, et teha suuremaid panuseid. Sellega kaasneb ka suurem risk.
Venemaa kriis ja Lähis-Ida kasvanud riskid on taaskord motiveerinud fonde kulda ostma. Eelnimetatud kullakaevandajate indeks on tänavu kasvanud 26%, samas kulla hind ja aktsiaindeks S&P 500 on tõusnud vastavalt 8,9% ja 4,5%. Tegemist on väikese taastumisega suurest langusest. Mõned kullakaevandajad on samas madalate kullahindade juures suutnud ka kulusid vähendada ja pakkumist suurendada.
Suures plaanis pole kullal endist sära muude alternatiivide kõrval, kui inflatsioon jääb mõõdukaks, intressid hakkavad tugeva majandusega riikides tõusma ja globaalsed riskid on enam-vähem hallatud. Kulla langus möödunud aastal tõstis küll korraks nõudlust näiteks ehete vastu. Käesoleva aasta II kvartalis langes aga World Gold Council andmetel kulla nõudlus 16%, mida vedas nõudluse langus Indias ja Hiinas. Viimased moodustavad 60% turust.
India on piiranud elanike kulla oste, et piirata jooksevkonto defitsiiti. Hiina langes omakorda India järel korraks suuruselt teiseks kulla ostjaks, kuivõrd kullast ehete nõudlus langes 30%. Veel rohkem langes kullakangide ja müntide ost.
Seotud lood
Tõsiasi, et praeguselgi ajahetkel õngitsevad kopad kulda 90 riigi maapõuest, muudab kullakaevandused üheks kõige globaalsemaks tööstusharuks. Siiski on 75% maailma toodangust koondunud 20 riigi ja käputäie suurkontsernide kätte.
Kuld langes täna kolme kuu madalaimale tasemele. Seda peamiselt tugeveneva dollari ning geopoliitilise olukorra jahtumise tõttu Ukrainas, vahendab Reuters.
Tuntud investor George Soros kahekordistas oma firmas Soros Management LLC kullakaevanduste aktsiate hulka ja 2007. aastal kinnisvaraturu langusega varanduse teeninud John Paulson jättis oma suure kullapositsiooni muutmata.
Kulla hinnatõusu lugu põhines paljuski sellel, kui suurt riski nähakse finantssüsteemi toimimisele tervikuna, leidis SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
AS PN Project arendab Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust, mille ehitus on jõudmas lõppjärku. Nüüd alustas ettevõte oma 75 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi viimast emissiooni, mille raames plaanitakse kaasata 5,5 miljonit eurot. Tagatud võlakirjade tootlus lunastustähtajani on 9% ning märkimine kestab 9.–30. novembrini.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Kaasatud raha investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
- ST
Kaasatud raha investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele