Finantsinspektsiooni finantsteenuste divisjoni juhi Hannes Oja sõnul on uue valitsuse koalitsioonilepingus kirjas, et tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võetakse kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla.
Muu hulgas kehtestatakse neile tegevusloa nõue ja reklaamipiirangud, samuti allutatakse nad tõhusale riiklikule järelevalvele.
Oja sõnul puudub praegu kiirlaenukontorite üle finantsjärelvalve, kuid see ei tähenda, et nende üle puudub kontroll täielikult. Vastupidi, kiirlaenufirmade üle teeb järelvalvet tarbijakaitseamet. Näiteks on Oja sõnul võlaõigusseadusega reguleeritud vastutustundliku laenamise nõuded, sealhulgas ka tingimused, kuidas peab toimuma laenuvõtja maksevõime hindamine.
"Üks võimalusi on tõepoolest, et järelevalve tarbijakrediidi pakkujate, sealhulgas kiirlaenufirmade üle tuleks finantsinspektsiooni pädevusse ning seadusega kehtestatakse tegevusloa nõue," märkis Oja. Sellisel juhul tohiksid kiirlaenude turul tegutseda ainult need ettevõtted, kellel on vastav tegevusluba. "Sel juhul, kui üks või teine kiirlaenufirma pidevalt reegleid rikub, saab temalt tegutsemiseks antud loa ära võtta," selgitas Oja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev kirjutas täna, et Eesti esimesest kiirlaenufirmast Ferratum sai aprillis pank. Tegevdirektor Lea Liigus ütleb, et see lisab ettevõttele usaldusväärsust.
Autor: Eliisa Matsalu, Harry Tuul
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kiirlaenuvõlgnike arvu kasv on tekitanud olukorra, kus inimesed ise otsivad võimalust saada mitteametlikult palka, leidis ASi Restor juhatuse esimees Arsi Kook.
Finantsinspektsiooni finantsteenuste divisjoni juhi Hannes Oja sõnul on uue valitsuse koalitsioonilepingus kirjas, et tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võetakse kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla.
Justiitsministeerium soovib korrastada kiirlaenutugrgu ja teha seadustes muudatusi, kuid kaubanduskoja hinnangul ei ole plaanitavaid muudatusi analüüsitud ühe tervikpaketina ega ka koosmõjus.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.