Saamata jäänud tulud on lõputu vaidlus, mis tavaliselt tulemuseni ei jõuagi, märkis ettevõtja Jüri Mõis. See teeb riigipoolse kahjude hüvitamise keeruliseks.
Täna ilmus Äripäevas Leon Glikmani
arvamuslugu, kus autor nimetab süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõud praegusel kujul küüniliseks. Glikman kirjutab, et eelnõu on ebaõiglaseim suure sissetulekuga isikute suhtes: kutse- ja majandustegevus halvatakse ja tulu jääb saamata, ent riik selle eest piisavalt ei vastutust ei võta.
Ettevõtja Jüri Mõis ütles, et on Glikmaniga üldiselt nõus. "Kui keegi korra õnge võetakse, hakkab igasugune praadimine ja õiguste jalge alla tallamine," rääkis Mõis. Õnge võtmine on tema sõnul aga täiesti juhuslik. "Näiteks mittelubatud pealtkuulamised ja ebaõiged varade arestimised – kui keegi kriminaalmenetluse katlasse satub, siis ollakse totaalselt menetluse läbiviijate meelevallas. Nende õigustus on, et kriminaalmenetlus ei peagi meeldiv olema," lisas ta.
Mõis nentis, et ei kujuta ette, kuidas peaks riigipoolne kahjude hüvitamine välja nägema, sest saamata jäänud tulu vaidlus on lõputu. "Minu arvates tuleks leida hoopis mingisugune vastujõud: et inimesed, kes praegu selliseid kriminaalmenetlusi suure eduga läbi viivad, satuvad ise sama kadalipu alla," märkis ta. "Näiteks kui valvur ahistab vangi väga palju, siis kõige parem karistus oleks, kui ta ise sinna vangitorni satub."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõis lisas, et tema arvates läheks muu lähenemine suhteliselt keeruliseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõus pole vastuolud välistatud, märkis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Riik võib eraõiguslikule isikule tekitada olulist kahju. Seda eriti alusetu kriminaalmenetlusega, millega kaasneb tavaliselt oluline majanduslik kahju ning kahtlustatavate elukvaliteedi, tervise ja maine pöördumatu rikkumine, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.
Menetluskahjude hüvitamise eelnõu ei aita riigil kohustustest kõrvale hiilida, teatas justiitsministeerium.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.