President Toomas Hendrik Ilves kõneles eile hilisõhtul Ameerika Ühendriikide asepresidendi Joe Bideniga Venemaa sõjalisest tegevusest Ukrainas.
Eesti riigipea ja USA asepresident leidsid, et tegemist on sõjalise invasiooniga Ukraina vastu, millele demokraatlikud riigid peavad ühiselt, ühtselt ja mõjusalt vastu astuma, vahendas presidendi kantselei.
„Paraku näeme Euroopas veel liiga palju kõhklemist ja kartust. Peame olema üheskoos otsustavamad seismaks nende väärtuste eest, millele toetuvad ja mille kaitseks on loodud nii NATO kui ka Euroopa Liit,“ ütles Eesti riigipea. „See on demokraatliku maailma usaldusväärsuse küsimus.“
Asepresident Bideni algatusel toimunud telefonivestluses tõdes president Ilves, et kriis Ukrainas muudab kogu Euroopa julgeolekut, misjärel peavad oma suhtumist muutma NATO ja EL tervikuna ning kõik liitlased eraldi võetuna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ameerika Ühendriikide panus meie regiooni julgeolekusse ja siinne kohalolek kui heidutus muutub taas järjest olulisemaks,“ sõnas president Ilves.
Telefonivestluses räägiti ka võimalikest sanktsioonidest, mida demokraatlikud riigid saaksid kasutada Krimmis toimuva sõjalise invasiooni ohjeldamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärast eilset mitmeprotsendilist langust on Venemaa ja Euroopa suuremad börsid täna lõunapaiku üle ühe protsendi üleval.
Kriitiline olukord Ukrainas on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõiguste olukorrale, ütles välisminister Urmas Paet täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.