Ettevõtja Jüri Mõisa arvates ei ole õige see, et suurema sissetulekuga peresid ja inimesi üritatakse veel kuidagi eristada, rakendades näiteks vajaduspõhiseid lapsetoetusi, siis see võtab juba anarhia mõõtmed.
„Lapsetoetused on hea signaal, see on väärtus ja ma toetan seda. Selge on aga, et see summa on väike,“ lausus Mõis.
Äripäeva meelest oleks mõistlik, kui lapsetoetused oleksidki ainult vajaduspõhised. „Praegu on toetus neile, kes seda tõesti vajavad, liiga tilluke. Ja need, kes seda tegelikult ei vaja, ei märkagi summa laekumist kontole – nende elus ei muuda selle ärakadumine midagi,“ kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
„Mul ei jää kunagi raha üle,“ märkis Mõis. Tema hinnangul võiks olla ühiskondlik järjepidevus. „See, et üritatakse rikkamaid kuidagi rohkem maksustada ja otsitakse selleks erinevaid võimalusi – see on ebajärjekindel. Astmeline tulumaks on igal juhul mõistlikum kui vajaduspõhine lapsetoetus,“ nentis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõis viskas nalja, et tulevikus hakatakse rakendama suuremate sissetulekuga inimestele järgmiseid piiranguid: üle 50 000 eurose aastasissetulekuga ei saa sõita tasuta ühistranspordiga, üle 60 000 aastasissetulekuga ei saa tasuta meditsiinilist teenust, üle 70 000 aastasissetulekuga on kõrgem kütuseaktsiis jne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaestes tingimustes kasvanud ja kaht väikest tütart kasvatav ärimees Toivo Asmer nõustub Äripäevaga - lapsetoetus peaks minema sinna, kus seda on hädasti vaja.
Äripäeva meelest oleks mõistlik, kui lapsetoetused oleksidki ainult vajaduspõhised.
Sotsiaaldemokraadid on kategooriliselt universaalse lastetoetuse kaotamise vastu. Peame vajalikuks ja ka riigile jõukohaseks lastetoetuste kolmekordistamist, seda ka pere esimesele ja teisele lapsele, kirjutab sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.