Järgmisel aastal euroga ühineda sooviv Läti muutub atraktiivsemaks venelaste silmis, kes otsivad võimalusi kriisi sattunud Küprose investeeringuid ümber suunata, ütles uudisteagentuurile Bloomberg investeerimispanga Trigon Capital juht Joakim Helenius.
„Läti on kõvasti paremas makromajanduslikus seisus kui Küpros ja ta pole silmist kadunud venelaste hulgas, kes otsivad oma kapitali hoiustamiseks turvalisi riike,“ ütles Helenius, märkides et euroga liitudes hakkab Läti kuuluma pigem eurotsooni „tugevate riikide“ blokki.
„Läti majanduslik seis püsib tugeval tasemel, et meelitada juurde Vene raha. Euroga ühinedes muutub riik veelgi atraktiivsemaks venelaste hulgas, kes otsivad oma kapitalile poliitiliselt stabiilses ja tugevas majanduses turvalist kohta. Ma olen Läti väljavaadete suhtes optimistlik ja seetõttu näen võimalusi, et likviidsete vahendite maht kasvab Lätis teistest riikidest kiiremini,“ lisas Helenius.
Moody’s Investors Service andmeil on Küprose pankade kontodel hinnanguliselt 31 miljardi dollari väärtuses Vene eraisikute ja ettevõtete raha. Läti pankades on mitteresidentide (peamiselt venelaste) hoiused umbes 10 miljardit dollarit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küproselt pagev raha ei tule Eestisse ja mul on selle üle hea meel, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna Vilniuses kolme Balti riigi rahandusministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Küprose jaoks päästeplaani loomine on teistega võrreldes raskemaks osutunud, sest keegi ei taha päästa Vene kriminaalide kampa, ütles Hermitage Capital Managementi investeerimisjuht.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna hommikul vastu võetud saanud Küprose abiprogrammi kohta, kus üle 100 000eurosed hoiused maksustatakse, et on loogiline, et ka finantssektor annab oma panuse riigi rahanduse taastumisse.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.