Ettevõtjad on 2026. aastaks investeeringuid planeerides ettevaatlikud

Citadele uuringust selgus, et Eesti väikeettevõtjad plaanivad investeerida eelkõige inimestesse ja tootlikkusse: 21 protsenti ettevõtetest plaanib investeerida töötajate pädevusse ja koolitamisse ning 19 protsenti tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamisse. 14 protsendil vastanutest on esikohal digitaliseerimine ja tehnoloogiad, 12 protsendil tootmisvõimsuse laiendamine ning 9 protsendil tehisintellekti lahendused. Ekspordi arendamisse seab prioriteediks 6 protsenti, elujõulisuse ja rohepöördega seotud algatusi tõi peamise fookusena välja 3 protsenti vastanutest.

„Need tulemused näitavad, et ettevõtjad proovivad oma tööd ja protsesse sujuvamaks muuta kas siis tõstes töötajate pädevusi või muutes mingeid ülesandeid automaatseks. See omakorda aitab ebakindlamas majanduskeskkonnas paremini toime tulla,“ ütles Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel. „Ka tehisintellekt on järjest enam laual, aga enamikule ettevõtetest on see veel pigem järgmise sammu, mitte esimese prioriteedi teema.“

Lätis plaanivad ettevõtted investeerida esmajoones digitaliseerimisse ja tehnoloogiasse (40%). Leedukate seas on populaarseim sarnaselt Eestile töötajate pädevused ja koolitamine (45%). „Tõenäoliselt proovivad Läti ettevõtjad digitaliseerimisega hoida rohkem kokku kasvavatelt tööjõukuludelt. Hetkel on Eestis ja Leedus palgad üldiselt kõrgemad kui Lätis. Digitaliseerimisega proovitakse hoida seda kogusummat väiksemana,“ selgitas Moppel.

Ligikaudu pooled Eesti ettevõtetest ei plaani uuringu andmetel lähiajal üldse investeerida. 48 protsenti vastanutest ütles, et nende ettevõte ei investeeri järgmise 12 kuu jooksul üldse. Investeeringuid planeerivad ettevõtted jäävad aga mahu osas tagasihoidlikuks: 49 protsenti kavandab investeeringute kogusummaks kuni 500 000 eurot. Vaid umbes 3 protsenti ettevõtetest plaanib investeerida üle poole miljoni euro.

Investeerimise takistusena näevad Eesti ettevõtted eelkõige kõrgeid tööjõukulusid (43%) ja regulatiivset keskkonda (37%). Ligi viiendik näeb takistusena kõrgeid intressimäärasid ja 21 protsenti piiratud juurdepääsu rahastusele. „Väikeste ettevõtete puhul sööb tööjõukulu ära võimekuse investeerida, mistõttu seda valdkonda nähakse takistusena. Samuti kaasneb investeerimisega, eriti teatud sektorites, laenu või toetuste taotlemine, millega seotud aruandlus võib väikestele ettevõtetele olla liialt koormav,“ selgitas Moppel ettevõtjate hoiakuid.

Väikeettevõtjate investeerimisotsuseid peegeldab Moppeli sõnul hästi liisinguturg. „Kui vaadata praegu liisinguturu olukorda, siis see erineb segmenditi päris palju. Uute sõiduautode müük on sellel aastal Eestis langenud rohkem kui 45% ja see on omakorda negatiivselt mõjutanud ka autode liisinguga finantseerimist – liisinguturg on sellel aastal mootorsõidukimaksu tõttu samuti järsult langenud Samas on aga näiteks seadmete liisimise mahud kasvanud pea 10% ning seda erinevate varaklasside lõikes. Ainukeseks erandiks on ehk tootmisseadmed, kus on olnud pisike langus. See kinnitab, et ka väikeettevõtted teevad praegusel majanduslikult ebakindlamal ajal investeeringuid,“ selgitas Moppel.

Moppeli hinnangul kasvab laenu- ja liisinguturg 2026. aastal nii Eestis kui Lätis „Seda toetavad majanduse paranemine, madalamad intressimäärad ja ettevõtjate kindlustunde taastumine. Tõenäoliselt leeveneb Eestis ka autoturu olukord, kus on samuti eeldada väikest kasvu. Praegu aga kestab selles segmendis raske taastumine: ettevõtjad, ja ka eraisikud, ei ole automaksuga veel harjunud ning ei taha teha ostuotsust, millega kaasnevad täiendavad suured kulud,“ ütles Moppel. Leedu liisinguturul võib eeldada eesoleval aastal väikest langust võrreldes 2025. aastaga, mil Leedu liisingumahud kasvasid väga kiiresti.

Citadele panga tellitud küsitluses osales Eestis, Lätis ja Leedus igas riigi 500 ettevõtet.