Sagadi Mõisa müügijuht Monika Sooneste märkis, et neil oli eelmisel aastal välisturiste umbes 60% ja siseturiste 40%.
„Meil tõusis eelmisel aastal väliskülaliste hulk. Kui rääkida üldisest trendist, siis meil on siin ka metsamuuseum, võib märkida küll, et eestlasi liigub rohkem,“ tõdes Sooneste.
Eelmisel aastal kasvas Eestis siseturistide osakaal. Kui kokku peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui aasta varem, siis siseturiste oli 5% rohkem. Välisturistid moodustasid kaks kolmandikku turistide koguarvust.
Välisturistide meelitamiseks teeb Sagadi Mõis koostööd paljude riikide reisikorraldajatega ja lisaks sellele tehakse ka ise aktiivselt turundustööd ja pakkumisi lähiturgudel. „Aina rohkem leiavad ka venelased meie juurde tee. Number üks on Saksa, siis on Soome ja siis on Vene turist,“ lausus Sooneste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Välisturistid peatuvad kas ühe või kolm päeva. „Kui on grupid, siis ööbitakse üks öö, kui on individuaalturistid, siis on kaks-kolm ööd,“ selgitas ta.
Sagadi Mõisas on tipphooaeg pärast jaanipäeva. „Juulist augustuni keskpaigani on soomlaste tippaeg, teistele hoogaeg jätkub."
Sooneste sõnul on neil kaks hooaega. "Suvehooaeg on välisturistidele ja talv on siseturistidele ja seminariklientidele. Kolmas sihtgrupp on meil pulmad ja peod, mis on aasta ringi,“ selgitas ta.
Rääkides eelmise aasta majandustulemustest, märkis müügijuht, et võib rahule jääda.
Statistikaamet teatas, et Eesti majutusettevõtteis peatus mullu 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui aasta varem ning 2% enam ka rekordilisest 2008. aastast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti majutusettevõtteis peatus mullu 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui aasta varem ning 2% enam ka rekordilisest 2008. aastast.
Kubija hotelli omanik Aigar Pindmaa ütles eelmise aasta kohta, et läks hästi. Ettevõttel on oma kliendibaas, need on inimesed, kes on andnud oma nõusoleku, ja see number kasvanud 10% võrra.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.