Üle 60 Eesti ettevõtte võivad olla sunnitud tagastama enam kui 10 mln eurot toetusi EASile, kuna raha jagamisel rikuti reegleid.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse prohmakas tuli avalikuks eelmise aasta septembris, mil EASi juhtideni jõudis Euroopa Komisjoni läbi viidud audit, kirjutas Postimees.
EASile üllatuseks oli auditis ka ettepanek nõuda ettevõtja Heiti Häälele kuuluvalt ASilt Paldiski Tsingipada tagasi 700 000 eurot, kuna raha andmisel oli rikutud riigiabi ergutava mõju põhimõtet.
Riigiabi põhimõtte järgi ei tohi ettevõte olla alustanud tööd, näiteks ostnud seadmeid, enne abitaotluse esitamist, ent seda on EASis aastaid eiratud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigiabi reegli rikkumise korral ei tohi ka näiteks valitsus võtta summat riigieelarvest, et ettevõtjad riigi vea tõttu välja aidata, vaid maksma peavad toetuse juba masinatesse-seadmetesse investeerinud ettevõtjad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti üks juhtivaid metallmööbli ja -komponentide valmistajaid Jalax AS juhatuse liige Peeter–Aleksander Allik ei usu, kui et EASilt toetust saav ettevõte alustab projekti enne raha laekumist.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uue juhi Raul Paruski sõnul peavad reeglite vastaselt toetust saanud ettevõtetest vähemalt neli toetusraha tagasi maksma.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu esimehe Cinzia Siigi sõnul üllatas teda sihtasutuse juhi Ülari Alametsa keeldumine tagasi astumisest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Ülari Alamets esitas täna nõukogule lahkumisavalduse.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.