OECD soovitab Eestile varamaksu

Üks valdkond on maksud.

OECD viitab Eesti suurele maksukiilule kui olulisele takistusele madalama sissetulekuga inimeste hõive parandamisel. Olukorda ei leevenda ka 2014. aastast kavandatav sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis annab maksukergendust pigem suhteliselt jõukatele. Mõju tööturul oleks sellest üsna tagasihoidlik, hindab OECD, soovitades sotsiaalmaksu osas kergendust pigem madalama palgaga töökohtade puhul.

Samuti soovitab OECD Eestil ümber mõelda 2015. aastaks kavandatud üksikisiku tulumaksu määra langetamise 21 protsendilt 20%-le ning tõsta selle asemel maksuvaba miinimumi, mis on Eestis praegu teiste riikidega võrreldes madal.

Tööjõumakse saaks kärpida, kui leida alternatiivseid maksutulu allikaid.

OECD kiidab heaks aktsiiside tõstmise ning viitab, et ka käibemaksu osas on Eestis täiendava maksutulu võimalusi, kuna maksu määr on Eestis madalam kui enamikes teistes OECD riikides.

Pigem tuleks aga maksustada vara – see on kõige vähem moonutusi põhjustav maksuliik ning vara maksud on Eestis praegu OECD riikidest kõige madalamad. Otsust kodu alune maa 2013. aastast maamaksust vabastada nimetab OECD otsesõnu sammuks vales suunas, mis ahendab võimalusi kõrgete tööjõumaksude alandamiseks.  

Sarnane on olukord keskkonnamaksudega. Hoolimata sellest, et suur heitmete hulk ja madal energiakasutuse efektiivsus on Eesti majanduse jaoks olulised struktuursed probleemid, on keskkonnamaksude osakaal ja energia maksustamine Eestis oluliselt allpool ELi keskmist, nendib raport.

Teistele OECD riikidele annab Eesti aga silmad ette toetuste vallas - vanemahüvitise süsteemiga, mis on üks kõige heldemaid organisatsiooni liikmesriikide hulgas. Raport seab aga küsimärgi alla selle efektiivsuse – süsteem on kulukas, kuid mitmed riigid – sealhulgas Põhjala riigid – on saavutanud paremaid tulemusi vähem heldete toetustega. OECD hinnangul on olulisem panustada hoopis lasteaedadele ja muudele tugiteenustele, mis võimaldaks vanematel töö ja pereelu paremini ühitada. Erilist kasutegurit ei näe OECD ka pensionilisas lastega kodus oldud aastate eest. OECD hinnangul on see kulukas ja vähe efektiivne moodus sündivuse tõstmiseks. Põhirõhk võiks siiski olla pigem piisavate lasteaiakohtade olemasolu tagamisel jms.

Läbiv soovitus Eesti toetuste süsteeme analüüsides on väheste ressursside sihipärasem kasutamine eelkõige nende abistamiseks, kes on kõige suuremas puuduses.

Raport nendib, et ebavõrdsus Eesti ühiskonnas on üks suuremaid Euroopas, kuid samas maksude ja toetuste efektiivsus selle ebavõrdsuse vähendamiseks  üks madalamaid Euroopas.