Riigi napid ressursid tuleb suunata paremini, kaasata töötajate täiend- ja ümberõppesse enam ettevõtjaid ning ärgitada kohalikke omavalitsusi suuremale koostööle, soovitab OECD.
Raport möönab, et Eesti on suurendanud panust elukestvale õppele, kuid tõstab selle puudustest esile, et õppeaeg on lühike ega too tingimata kaasa mingi konkreetse (näiteks tõendiga kinnitatud) kvalifikatsiooni omandamist.
Samuti viitab OECD, et tihti on ümberõppe süsteem kaldus nende kasuks, kes on juba niigi parema ettevalmistusega. Selle asemel tuleks riiklikud vahendid suunata pigem nende töötute aitamiseks, kes kõige enam abi vajavad – vähem haritud, eakad, napi eesti keele oskusega inimesed.
Samuti soovitatakse suurendada kontrolli koolituse kvaliteedi üle.
Raport nendib, et Eesti kulutab aktiivsele tööturupoliitikale liiga vähe ning et praegustest kulutustest ei piisa töötuse probleemi lahendamiseks. Samas tuleb meetmete rahastamiseks leida uued ja stabiilsemad allikad, kuna toetused Euroopa Liidust vähenevad.
Eraldi fenomen on töövõimetustoetuse saajate hulga kiire kasv, mis OECD hinnangul on märk sellest, et inimesed on süsteemi sattunud pigem majanduslikel kui tervislikel põhjustel. Ka siin peab edaspidi enam rõhku panema inimeste tööturule tagasi aitamisele.