OECD soovitab Rootsile kõrgemat kinnisvaramaksu

Eile Rootsi majandusest värske analüüsi avalikustanud OECD viitas riskide seas mullistustele Rootsi kinnisvaraturul, milles võib oma osa olla valitsuse maksupoliitikal.

"Madalad kinnisvaramaksud on aidanud kaasa kinnisvarahindade tõusule. Ehkki see on poliitiliselt raske, tuleks elamud kõrgemalt maksustada, et see enam sarnaneks teist tüüpi varade maksustamisega," kirjutas OECD, pakkudes alternatiivina välja eluasemelaenu intresside maksuvabastuse kaotamise.

Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt leidis, et need soovitused lähevad liiga kaugele ning sunniksid liiga paljusid rootslasi oma isiklikku eelarvet ümber tegema.

Riskikoht on ka Rootsi suur pangandussektor, mille varad ületavad riigi SKP enam kui 400%. Lisaks kapitalinõuete tõstmisele ja riskikaalude ülevaatamisele, mida OECD heaks kiitis, on põhjust pankade finantseerimise seisukohast värske hinnang anda ka valuutaturu riskdele.

Risk on ka Rootsi kõrge tööpuudus, mis ei ole kriisi taandudes alanenud ja on eriti noorte seas hoopis tõusnud. OECD prognoosi järgi saab tööpuudus tuleval aastal 7,9% tasemel tipust läbi. Ühe meetmena tööpuuduse vähendamiseks soovitas OECD Rootsil üle vaadata kollektiivlepingutega kõrgeks läinud miinimumpalgad.

Samas ei ole kahtlust, et Rootsi majandusel on muu Euroopaga võrreldes viimastel aastatel suhteliselt hästi läinud. Ka oma värskes prognoosis jääb OECD oluliselt optimistlikumaks kui mitu Rootsi kodumaist analüütikut. Kui Rootsi ettevõtjaid koondava organisatsiooni Svenskt Näringsliv eile avalikustatud konjunktuuriprognoosis ennustatakse sügisel alanud tööstuse vähikäigu jätku ning majanduskasvu aeglustumist tuleval aastal vaid 0,3%, siis OECD prognoosis tuleval aastal Rootsile 1,9% suurust SKP kasvu, mis 2014. aastal kiireneb 3%-le.

Kui aga kui inflatsioonisurve ja majandusaktiivsuse alanemine kestab kauem või on arvatust suurem, on Rootsis nii valitsusel kui ka keskpangal ruumi majandust ergutada. Ja seda soovitab OECD teha.

Täna hommikul annab Rootsi keskpank teada intressiotsuse. Agentuuri Bloomberg küsitletud 16 analüütikust prognoosisid kõik ühe erandiga, et Rootsi keskpank täna enim jälgitud baasintressi määra vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra kärbib. Nordea panga analüütiku Annika Winsthi hinnangul järgneb sellele veebruaris veel teinegi kärbe.

Borg möönis eile, et tänu riigi rahanduse tugevale seisule on vajadusel võimalik majandust stimuleerida. Ent osa püssirohtu tuleb tallele jätta.

“Meil on ruumi tegutseda, kuid on ka põhjust ettevaatlikuks jääda,” ütles Borg, pidades silmas, et kui kriis jääb arvatust pikemaks, võib tekkida vajadus majandust ergutada ka 2015. ja 2016. aastal.