Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on see piir nüüd käes, kuhu maani euroala teised liikmesriigid on valmis Kreeka abistamisel minema.
„Nüüd on piir käes. Enam kaugemale ei ole liikmesriigid minu arvates valmis minema,“ ütles Kallas täna ajakirjanikega kohtudes. „Kui Kreeka abipaketi tingimustest kinni peab, siis raha kantakse üle, ja kui ei kanta, siis raha enam ei ole,“ ütles Kallas.
Kallas väljendas sama seisukohta, mida on viimastel päevadel rõhutanud nii Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn kui ka Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Pall on Kreeka poolel. Mis edasi saab, on Kreeka otsustada.
Mingeid uusi läbirääkimisi Kallase sõnul Kreeka abipaketi tingimuste üle tulemas ei ole. Selleks ei ole liikmesriikides valmisolekut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kallase sõnul oleks euroliit võimaliku musta stsenaariumi käivitumiseks täna paremini valmis kui aasta või kaks tagasi. Itaalia ja Hispaania on selgelt reformimas, loodud on nn tulemüürid kriisi leviku tõkestamiseks. Kui aga käivitub ahelreaktsioon, mis kisub kaasa juba ka Itaalia ja Hispaania, siis oleks sellel väga suur negatiivne mõju nii Euroopa kui Eesti majandusele.
Kõiki musta stsenaariumi tagajärgi ei ole aga võimalik ette näha, nii nagu ei osatud neid ette näha ka USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotti laskmisel.
„Täna on ka nii, et me umbes kujutame ette, mis võiks juhtuda, aga ega me täpselt tea, mis juhtuma hakkab,“ ütles Kallas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreeka eurotragöödia on jõudmas finaali: on selge, et ei sel ega ka järgmisel aastal suuda Kreeka maksta oma võlgu ja eurotsoonist lahkuda, märkis Nouriel Roubini.
Kreeka võimalik väljakukkumine euroalalt ei oleks enam Lehman Brothers, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Lennart Meri konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni sõnul on kreeklaste ees väga selge valik: kas peetakse kinni ülejäänud 16 euroala riigile ja nende parlamentidele antud lubadusest, mis aitavad Kreeka majanduse jätkusuutlikumale alusele, või ei.
Kreeka lahkub päev pärast 17. juuni valimisi eurotsoonist, sest teised liikmed tahavad petturitest lahti saada, usub rahajuht Nick Dewhirst.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.