Euroopa juhtivad pangad peavad end paremini kindlustama võlakriisi vastu. Tuleva aasta keskpaigaks tuleb põhikapitali osakaal suurendada 9 protsendini.
EL liikmesriigid jõudsid Brüsselis toimunud tippkohtumisel otsusele pankade rekapitaliseerimise osas, kirjutab Spiegel Online. Kapitali suurendamiseks on Euroopa pankadel aega 30. juunini 2012. Kui seni oli põhikapitali nõue neli protsenti, siis edaspidi peab see olema 9 protsenti.
Pankasid, mis kapitali suurendamisega toime ei tule, peavad aitama vastava riigi valitsused maksumaksja rahaga. Ja kui ka sellest ei piisa, rakendub euroopa stabiilsusfond EFSF. Ajal, mil pangad tegelevad kapitalipuhvri suurendamisega, tuleb piirata boonuste ja dividendide maksmist.
Euroopa pangandusjärelevalve EBA hindab pankade kapitalivajadust ligikaudu 108 miljardile eurole. Täpne summa sõltub sellest, mis ulatuses pangad peavad loobuma oma nõuetest Kreeka vastu. Selles osas ei ole poliitikud veel üksmeelele jõudnud, juttu on olnud 50 kuni 60 protsendilisest võlgade kustutamisest, pangad ei ole aga nii suure kärpega nõus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arvamused Kreeka 50protsendilise võlakärpe, pankade rekapitaliseerimise ning EFSFi võimendamise suhtes on vastukäivad. Poliitikud on euroliidu värskete otsustega rahul, rahanduseksperdid pigem skeptilised.
Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel ei too otsus suurendada Euroopa finantsstabiilsuse fondi triljoni euroni Eesti maksumaksjale kaasa uusi kulutusi.
Sellega muutub vaid pealkiri, mitte sisu, kommenteeris tööandjate keskliidu juht, ASi Standard omanik Enn Veskimägi ELi riigi- ja valitsusjuhtide kokkulepet kirjutada 50% Kreeka võlgadest korstnasse.
Kuni 18. detsembrini on investoritel veel võimalus osta KAITA Developmenti võlakirju, mis pakuvad kaheks aastaks 10,5% aastatootlust. KAITA Development on 8 aasta jooksul arendanud 26 kinnisvaraprojekti ning kuulub Leedu suurimate kinnisvaraarendajate hulka.