Aprilli alguses hakkas kehtima võlakaitse seadus, kuid siiani on see kohtutele toonud üksikud avaldused võlgade ümberkujundamiseks. Kokku on maakohtutele kolmapäeva seisuga esitatud kuus avaldust.
Harju maakohtu pressinõunik Kristina Ots ütles ERRi uudisteportaalile, et avaldused laekusid alles hiljuti - esimene neist 20. aprillil.
Pärnu maakohtule on esitatud kaks avaldust võlgade ümberkujundamiseks, kuid kohus ei ole veel otsustanud, kas neid võtta menetlusse või mitte.
Võlakaitse seadus jõustus 5. aprillil ning selleks on riigieelarves tänavu ette nähtud ligi 320 000 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üks populistlikumaid samme on võlakaitse seaduse eelnõu, sest kritiseerijatel on õigus – see ei lahenda mitte ühtegi probleemi peale valimispropaganda, ütles riigikogu liige, keskerakondlane Ain Seppik.
Äripäev on erinevates artiklites pikalt ja põhjalikult käsitlenud käesoleva aasta aprillis algatatud ja 17. novembril riigikogus vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, kirjutab keskerakondlases ettevõtja Jaan Õmblus tänases Äripäevas.
Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumiseks eeloleval teisipäeval on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ning olemas on ka piisav rahasumma, kinnitas seaduse sünni juures olulist rolli mänginud Ken-Marti Vaher.
Täna läheb riigikogus esimesele lugemise võlakaitse seaduse eelnõu, mis annab võlgnikule õiguse saada kohtust võlaabi, kuid pangaliit leiab, et riik pole selleks veel valmis.
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.