Danske Marketsi peaanalüütik Lars Christensen kirjutas, et Valgevene rubla on tugeva devalveerimise surve all.
Valgevene majandus päris nõukogudeaegse struktuuri. Jätkuvalt mängib majanduses suurt rolli keskne planeerimine – näiteks väliskaubanduses ja investeeringute osas. Majandus sõltub peamiselt Venemaast. Odava Vene kütuse import lasi ebaefektiivsetel nõukogudeaegsetel tööstustel jätkata tegutsemist. Suurem osa Valgevene mitte kütuse ekspordist läheb Venemaale või mujale endistesse liiduvabariikidesse.
Venemaa on tugevalt subsideerinud Valgevene majandust, eksportides odavat naftat, mida Valgevene rafineerib ja ekspordib Läände turuhinnaga. See seletab Valgevene tugevat majanduskasvu sel kümnendil, kui SKP on kasvanud keskmiselt üle 7 protsendi aastas. Vaatamata majanduse probleemidele viitavad võimuesindajad tugevale majanduskasvule esimeses kvartalis, mida meie peame mõningal määral küsitavaks. Osalt võib olla majanduse tootmise pool jätkanud tugevat kasvu tänu plaanimajandusele, kuid me usume, et see on kuhjanud kaubavarusid.
Venemaa on viimastel aastatel päris kiiresti tõstnud ekspordihindu Valgevenele. Hiljutised presidendivalimised viisid eelarve kasvuni. Jooksevkonto puudujääk on kiiresti halvenenud ja moodustas 2010. aastal umbes 16 protsenti SKPst. Välisvõlg on kasvnaud päris kiires tempos ja valuutareservid on üsna kasinaks kahanenud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valgevene tühistas teisipäeval olulised valuutapiirangud, mis sisuliselt tähendab valuuta devalveerimist, kirjutab Wall Street Journal.
Kui Valgevene majanduses midagi ei muutu, devalveerib riik rahvusvaluutat iga paari-kolme aasta tagant, rääkis Äripäevale Swedbanki finantstoodete vanemspetsialist Art Lehtberg.
Esmapilgul võib tunduda, et investeeringud päikeseenergiasse on peamiselt mainekujunduslik žest rohelise agenda kontekstis. Kuid Sun Investment Groupi (SIG), piirkonna juhtiva taastuvenergia projektide arendaja ja praegu 10-protsendilise tootlusega võlakirju emiteeriva ettevõtte asutaja Deividas Varabauskase sõnul räägib suurte Euroopa investorite käitumine hoopis teist juttu.